Juhtimine Eesti moodi ehk uhkus ja eelarvamus

Eesti ettevõtete rahvusvahelistumist takistavad eeskätt mugavus ja teadmatus piiritagustest oludest, äriotsuseid kiputakse langetama eelarvamustel põhinevate "teadmiste" alusel.

Eesti ettevõtjad tunnevad liialt vähe huvi rahvusvahelistumise vastu. Miks? Esiteks mugavus: kui ettevõte suudab edukalt müüa Eesti siseturul ja võib-olla ka mõnel lähiturul, on lihtsam mitte liiga suureks kasvada ja tõsine geograafiline laienemine ära jätta.

Paljude meie firmade omanikel ja juhtidel napib ambitsiooni, sest rahvusvahelistumine on tõsine väljakutse just juhtimismudelile.

Konkurentsieeliste leidmine, innovatsioonile innustamine, toodete-teenuste kvaliteedi parandamine ning brändi ja toimivate jaotuskanalite ülesehitamine pole võimalik ilma kaasaegseid juhtimisvõtteid rakendamata.

Samas kurdavad lokaalse orientatsiooniga juhid seletamatu ärevustunde üle, mis lähemalt analüüsides on osutunud hirmuks millestki maha jääda. Alateadlikult unistavad nad sõita kiirrongiga, kuid reaalsuses sõidavad trammiga.

Eelarvamus ei ole teadmine. Teiseks piirab meie firmade välisturgudele pürgimist ka teadmatus, mis tekitab omakorda eelarvamusi. Viimast on ettevõtjad hakanud kahetsusväärselt pidama teadmisteks ning langetama vastavalt neile ka kaalukaid äriotsuseid. Kuskilt kuuldu, et Saksamaal või Suurbritannias on meeletu konkurents, ei tähenda, et see kehtiks kõigi sektorite või ettevõtete kohta. Ja miks peaks tingimata Lääne-Euroopa suurturgudele püüdlema, atraktiivseid turge leidub ka ida ja lõuna pool.

Eelarvamuse lõksu meelitab ettevõtjaid ka liiga kõrge enesehinnang, mille EASi tellitud uuring samuti välja tõi. Olen täheldanud, et mida laiema silmaringiga on juht, seda tagasihoidlikum on ta oma arvamuse väljaütlemisega. Laia silmaringiga juhid on väga teadmistejanused ning avatud kõigele uuele. Kitsama vaatenurgaga juhtidel on oma kategooriline arvamus kõikidel teemadel.

Eestlasi iseloomustab keskmisest enam skeptilisus ja usaldamatus, mis meie lähiajalugu arvestades on mõistetav. See on ilmselt ka üks põhjus, miks omanikel on uuringu andmetel ettevõtete igapäevases juhtimises liiga suur roll. Usaldamatusest püüavad firmade omanikud omada täielikku kontrolli oma ettevõtte üle.

Üldjuhul tunnustatakse täna juhte nende tehniliste oskuste pärast, mitte aga tänu juhtimisalastele teadmistele-kogemustele, visioonikusele, inimeste kaasatõmbamise ja innustamise võimele või karismaatilisusele. Aga juhtimine on töö nagu iga teine.