Kas ehitusettevõtjatele ühiskondlik vastutus ei kehti?

Ettevõtjad eelistavad pigem lepingu ülesütlemisest tulenevalt trahvisummat kui võetud eesmärgi - saada objekt valmis ehituslepingus märgitud tähtajaks - täitmist, kuna nende äriline risk on muutunud hiigelkahjumiks.

Suurt mõju omavate liiklustrasside või objektide valmimise pidev viibimine sellistel põhjustel ei ole Eesti strateegilistes huvides. Tallinna-Narva maantee lõigul, mille remont on pooleli jäänud, on hukkunud kaks inimest. Ei ole ühtegi tõestust sellele, et remondi õigeaegsel valmimisel ei oleks sellel lõigul õnnetusi juhtunud, aga selge on, et poolik ja lõpetamata objekt toob kaasa nii otseseid kui ka kaudseid halbu mõjusid. On selleks siis teel kulutatud aeg või aukudes lõhutud sõiduk. Mida pikem on teekond ehitusest tingitud ümbersõitudel, seda rohkem kulub kütust ja kiiremini kasvab SKT. Lõhutud sõidukite remont tõstab samuti SKTd, aga ilmselt ei ole seegi Eesti eesmärk.

Sellises olukorras oleks liiga optimistlik oodata, et Eesti teatud piirkondadesse tekiks pidev sise- või välisinvesteeringute vool - sinna ei pääse lihtsalt ligi! Käitumispraktika, kus töö jäetakse lihtsalt pooleli, seab ühtlaselt eduka riigi arengule tõsised piirangud. Töödest loobuvad ehitusettevõtjad on nende piiride otsesed loojad.

Ühiskondlik vastutus riigi arendamisel on ühine ülesanne. Mitte ainult riigi kohustus. Tahan koputada ehitusettevõtjate südametunnistusele, kes kohati lihtsakäeliselt loobuvad võetud kohustustest, taipamata selle taga suuremat vastutust kui meeter maanteed. Loobumise põhjuseks tuuakse ärilise riski muutumist hiigelkahjumiks, mis ei lase võetud kohustusi täita.

On mõistetav, et äriühingu ülesanne on kasumi teenimine. Aga, kas liiga optimistlikult võetud äririski saab realiseerumisel lükata ühiskonna kanda? Ehitajad soovivad hinnariski jagada, aga küsimuseks jääb, kas riigil oleks seda vaja? Riski võtmine ongi ärijuhi kalkulatsioonide ja sisetunde küsimus, mille eest ühiskond ei peaks vastutama.

Kas antud juhul oleks riigil kohustus teha hoopiski karmimad lepingud, mis ei võimaldaks ehitajatel nii kergesti ehitusi pooleli jätta, või tuleks alustada algkoolist, kus õpetatakse, mis asi on vastutus?

Ühiskondlik vastutus peaks väljendama ennast tegudes, mitte ainult sõnapaaris paberil. Hästitoimiv taristu on ühine väärtus ning riigi eeldus jätkuvateks välisinvesteeringuteks, ka ühiskonna julgeolekuks, kus jääb püsima ühine edendamiskohustus. Äriettevõtjate kõike riske ei saa riik ilmselgelt enda kanda võtta ja põhivastutus jääb siiski töö võtjale, mitte riigihanke tellijale.