Turg määrab tehnoloogia ja ebavõrdsuse vahekorra

Pole kahtlustki, et sissetulekute ebavõrdsus on üks suuremaid ohtusid sotsiaalsele stabiilsusele üle maailma, olgu selleks USA, Euroopa ääremaa või Hiina.

Samas on kerge unustada, et turujõud, kui neil lubatakse end välja mängida, võivad kokkuvõttes evida stabiliseerivat rolli. Lihtsustades - mida kallim on töötaja, seda suurem on stiimul leida võimalusi tema annete palkamiselt säästa.

Ajal kui kvalifitseeritud tööjõud muutub üha kallimaks võrreldes kvalifitseerimata tööjõuga, leiavad ärid ja ettevõtted üha enam stiimuleid, otsimaks asendajaid kõrgehinnalisele sisendile. Muutus võib võtta aastakümneid, kuid võib toimuda ka märksa kiiremini, sest tehisintellekt on järgmise innovatsioonilaine osis.

Arengu suund on vääramatu. Võib juhtuda, et kvalifitseeritud tööjõud koondub ja püüab panna valitsusi vastu võtma seadusi ja regulatsioone, mis teevad ettevõtjatele raskemaks iganenud töökohtade kaotamise. Kuid kui ülemaailmne kaubandus jääb avatuks konkurentsile, ei suuda kvalifitseeritud tööjõud vältida tööjõudu kokkuhoidva tehnoloogia esilekerkimist lõpmatuseni, sarnaselt nagu luhtusid vähekvalifitseeritud tööjõu katsed minevikus.

Järgmise põlvkonna tehnoloogiaareng võib samuti soodustada sissetulekute vahe vähenemist haridustaseme võrdsustumise kaudu. Praegu on haridus-, eelkõige kõrgharidusvõimalused paljudes vaesemates riikides väga piiratud ning internet ja arvutid on teravdanud erinevusi.

Aga see ei pea olema nii. Kindlasti mõjutab kõrgharidust tehnoloogia areng samavõrd kui autotööstust või meediat. Kui hariduse tarbekaubastumine laieneb kas või madalatasemelise kolledži tasemeni, võib mõju sissetulekute ebavõrdsusele olla väga tugev. Silmas pidades turujõudude märkimisväärset paindlikkust, oleks rumal, kui mitte ohtlik, neid mitte arvestada.