Rootsi pankadel tuleb olla paremini valmis Euroopa võlakriisi võimalikuks süvenemiseks, ütles Rootsi finantsinspektsiooni peaökonomist Lars Frisell.
"Pankadevahelise turu kokkuvarisemiseks pole palju vaja," ütles ta agentuurile Bloomberg. "Praegu pole olukord veel nii tõsine, kuid mul on tunne, et see võib väga kergesti muutuda, nii et kõik hanguks," lisas Frisell.
2008. aasta finantskriisi järel on Rootsi poliitikategijad püüdnud panku survestada, et need otsiks omale stabiilsemad ja pikaajalisemad rahastamisallikad. USA investeerimispanga Lehman Borthers kollapsi järel pumpas Rootsi keskpank turule likviidsust kuni 30 miljardit dollarit, kuna pangad ei saanud lühiajaliste kohustuste täitmiseks turult enam dollaris laenu.
Friselli sõnul on pankade likviidsus 2008. aastaga võrreldes paranenud, kuid mitte piisavalt. Dollarilaenude tähtajad võiksid pikemad olla.
Eile kerkis kolmekuulise tähtajaga laenude intressimäär Stockholmi pankadevahelisel turul 2,59%-le, mis on kõrgeim tase 2008. aastast. Siiski on see veel kaugel 5% tasemest, kuhu intressimäärad kerkisid Lehmani kollapsi järel.
Rootsi rahandusminister Anders Borg on korduvalt väitnud, et Rootsi pangad vajavad karmimaid kapitalinõudeid, kui seda soovitab Baseli komitee. Rootsi vajab karmimaid reegleid, kuna pangandus kui tööstusharu ületab riigi SKP neli korda.
Seotud lood
Finantskriisi harjal käivitatud Rootsi riigi pangagarantii programm on jätkuvalt toetamas Swedbanki.
Põhjala pangad peaksid investoritele selgemalt demonstreerima, kuidas kavatsetakse Euroopa halvenevas majanduskeskkonnas kasumlikuks jääda.
Rootsi suurpangad protestivad keskpanga ja valitsuse plaanide vastu kehtestada neile karmimad kapitalinõuded kui teiste riikide pankadele, et sel moel jahutada Rootsi kuumavat laenu- ja kinnisvaraturgu.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.