Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau juhib tähelepanu, et Saksa konstitutsioonikohtu läinud nädalal langetatud otsusega on euro päästmise võimalused oluliselt ahenenud.
Münchau viitab asjaolule, et kohtu otsuse järgi ei ole Saksamaa valitsusel õigust aktsepteerida selliseid lahendusi, mis tooksid kaasa püsivaid kohustusi teiste riikide suhtes; lahendusi, kus kohustused oleksid väga suured või määratlematud, või lahendusi, kuis teiste riikide valitsuste tegevus võib põhjustada garantiide käiku mineku.
Sellise määratluse järgi ei oleks võimalik heaks kiita ei euroala püsivat päästemehhanismi ESM, mis käivituks 2013. aastast (EFSF on ajutine meede – toim.), ega ka euroala võlakirju, nendib Münchau.
Varasem, Lissaboni lepingu kohta langetatud Saksamaa konstitsioonikohtu otsus on risti ees ka nn eelarveliidu loomisel. See nõuab rahvahääletust, kui riik oma iseotsustusõigust edasi annab. "Jah" vastus on vähe tõenäoline.
Kõik need tõkked ja takistused suurendavad riski, et ühe või teise riigi pankrot võib euroalal mõeldavaks muutuda. Aitab Saksa parlamendi ühest „eist“ kas kolmandale Kreeka abipaketile või EFSFi raha kasutamisele tugiostudeks, et kriis valla pääseks, märgib Münchau.
Saksa konstitutsioonikohtu otsus tähendab, et ainsana suudaks euroala lagunemist ära hoida veel vaid Euroopa Keskpank. Pangas käärivad aga sisevastuolud. Oma järgmises kommentaaris tuleval nädalal lubab Münchau selgitada, miks ka see lahendus ei tööta.
Seotud lood
Saksa põhiseaduslik kohus Karlsruhes otsustas täna, et Saksamaa miljarditesse ulatuvad panused euro päästemehhanismi on vastavuses riigi põhiseadusega. Küll aga peab parlament saama euro päästmise küsimustes tulevikus rohkem sõnaõigust.
Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jürgen Stark loobub oma positsioonist panga juhtkonnas ajendatuna mehe vastuseisust EKP võlakirjaostuprogrammile.
Täna hommikul langetab Saksamaa konstitutsioonikohus otsuse, kas Kreeka ning euroala teiste võlakriisis riikide abistamisel on Angela Merkeli valitsus rikkunud Saksamaa põhiseadust ning Euroopa Liidu lepinguid.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.