Kreekas korraldatud kontrollaktsioon näitas, et riigis on vähemalt 100 000 surnut, kelle omaksed kasseerisid riigilt aastaid ja aastakümneid pensioni. Nüüd on plaanis sellele lõpp teha, süüdlased peavad raha tagantjärele tagasi maksma.
Kreeka suurim pensionikassa IKA teatas suvel oma klientidele, et kõik peavad kuni 30. septembrini isiklikult panka ilmuma, et end seal uuesti registreerida, vahendab Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung. Tulemata jäi 109 421 pensionäri, kohale tuli 900 000.
Kõigil mitte kohale ilmunutel keeratakse pensionikraan kinni. IKA juht Rovertos Spiropoulos ütles, et kui tõesti on tegemist ligi 110 000 "varipensionäriga", siis on see aastas kahju toonud 1,5 miljardit eurot. Spiropoulos lubas kõigi petturite vastu alustada menetlust ning nõuda tagasiulatuvalt kümne aasta eest pettusega kasseeritud pensionide tagasimaksmist.
Kreeka "varipensionärid" avastati kevadel, kui tuli välja, et 321 üle saja-aastast pensionäri, kes pensioni said, olid juba ammu surnud. Omaksed olid surma maha vaikinud ja pensioni edasi kasseerinud.
Muuhulgas maksis riik aastakümneid pensioni 130aastasele ammusurnud isikule, ilma et oleks kunagi kontrollinud, kas inimene veel elab. Põllumajanduse pensionikassa väljastas seejärel tagantjärele 8000 surmatunnistust ja avaldas, et aastane kahju oli olnud 80 miljonit eurot.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Kui Kreeka ei saa kätte järgmist laenuosa, ei suuda riik ametnikele jõulupreemiat ega jaanuaris pensione välja maksta.
Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi esindajad teatasid täna Ateenas, et Kreeka võib arvestada uue abilaenuga.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.