Koolivõrgu väljanägemine ei vasta muutunud olukorrale, nii demograafilises mõttes kui ka õppe kvaliteeti ja rahastamist puudutavalt. Selline koolivõrk käib meile majanduslikult üle jõu. Selline koolivõrk ei suuda tagada niisugust kvaliteeti, nagu me ootame kõikidelt õppeasutustelt.
Rahvastiku liikumine viimaste aastakümnete jooksul on tekitanud disproportsioone, millega peab tegelema hakkama. See, millele haridus- ja teadusministeerium tugineb selles arutelus, on varasematel aastatel tehtud uuringud, aga ka olemasolev prognoos õpilaste arvu kohta ja koolivõrgu optimaalsete koolide kriteeriumid, mis samuti on viimaste aastate jooksul välja töötatud ja mis on ka avalikkusele kättesaadav, näiteks Praxise 2005. aasta uuringu põhjal. Sellest tulenevalt võib hinnata, et eelkõige gümnaasiumite arv, mis praegu on 220 ja kus õpib alla 30 000 õpilase, peab 2016. aastaks, kui sinna jääb õppima alla 20 000 õpilase, vähenema, ja ma olen nimetanud arve 100 ja vähem või 50 ja rohkem. Praegu olen valmis astuma ühe sammu edasi ja ütlema: kui lähtuda ainult rehkendustest, ilma konkreetseid asjaolusid arvesse võtmata, lähtudes gümnaasiumi ideaalmudelist, siis võiks neid olla 54. Ilmselt see arv peab olema suurem ja konkreetsed ettepanekud ilmuvad veel selle aasta jooksul haridus- ja teadusministeeriumilt avalikuks aruteluks.
Toimetuselt: Minister Aaviksoo vastas eile riigikogu liikmete küsimustele. Eesti koolivõrgu tuleviku kohta
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.