Finantssektor on üsna üksmeelselt, kuid ilmselt veidi ülepaisutatult tembeldatud 2008.-2009.aasta majanduskriisi patuoinaks. Tõsi ta on, et majandusõitsengu ajal tehti finantssektoris laenu- ja investeerimisotsuseid kergekäeliselt.
Majanduslanguse ajal sundis see ELi riike suurema kahju ärahoidmiseks olukorda sekkuma. Nagu tilk tõrva rikub meepoti, on ka selles olukorras vähesed patustajad heitnud varju kogu sektorile. "Pankade väljaostmiste" valguses on Euroopa Komisjon esitanud omapoolse kava, kuidas finantssektori täiendavalt maksustades selliseid olukordi tulevikus vältida.
Uus maks appi. Septembris avaldas komisjon direktiivi eelnõu, milles tehakse ettepanek kehtestada ELis finantstehingute maks (FTM), mis jõustuks 1. jaanuarist 2014.
FTM tähendab sisuliselt, et väga väikese määraga maksustatakse väga paljusid finantstehinguid. Maksukohustuslased oleksid laias laastus finantsinstitutsioonid, kuid kuna need on direktiivis defineeritud üsna üldsõnaliselt, lubab see arvata, et traditsiooniliste finantsasutuste kõrval laieneb maksukohustus muu hulgas ka kontsernide valdusettevõtetele ja finantseerimisettevõtetele.
Direktiiv sätestab minimaalsed maksumäärad, mis traditsiooniliste finantstehingute puhul on 0,1% tehingu ja derivatiivilepingute puhul 0,01% derivatiivi tinglikust väärtusest.
Komisjoni hinnangul laekub ELi kõnealust maksu kokku umbes 57 miljardit eurot aastas. Ei ole veel täpsustatud, kas ja kuidas jaguneks maksutulu liidu ja liikmesriikide vahel.
Plaan on arusaadav, kuid kas ja millal FTM ka tegelikkuseks saab, on enam kui ebaselge. ELi grupisisestelt dividendimaksetelt kinnipeetava maksu kaotanud "Ema- ja tütarühingu direktiivi" jõustamiseks kulus näiteks 21 aastat. Olulised finantskeskused on maksu vastu.
Põhiline kriitika puudutab topeltmaksustamise vältimise mehhanismi puudumist - tavapärased maksulepingud seda maksu ei kata ning praegu ei ole ka mingit muud võimalust grupisisestelt finantstehingutelt ühes riigis makstud maksu teises riigis maha arvata.
Aeg hakata atra seadma. Tundub väga ebatõenäoline, et FTM 2014. aastaks üle kogu Euroopa kehtestatakse. Küll on komisjon direktiiviga andnud riikidele selge juhise, millises suunas oma maksusüsteemide arendamisel mõelda. Kahtlemata on iga uus maks kellegi jaoks ärritav, kuid leian, et Eesti riigil on praegu suurepärane aeg finantssektori esindajatega maha istuda ja FTMi tulevikuperspektiive arutada. Uue maksu arvestamise sisseseadmine on maksumaksjatele väga kulukas protsess ning mida kauem on aega atra seada, seda kindlam võib riik olla, et maks ka riigikassasse jõuab.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.