Energiasääst on üheaegselt võimalus ja paratamatus

Euroopa Liit on võtnud suuna suurendada taastuvenergia osakaalu. Eelkõige tähendaks see keskkonnasaaste ulatuslikku kahanemist, kuid 20 aasta perspektiivis ka elektrienergia märgatavat kallinemist - seda terves Euroopa Liidus. Euroopa Komisjon pakub energiahinnatõusu vastu ühe lahendusena välja hoonete energiasäästu, mis on peamiselt saavutatav kortermajade soojuskindlamaks renoveerimisel. Energiasääst pakub üha rohkem kõneainet ka Eestis.

Kortermajad moodustavad 2/3 Eesti elamufondist. Suurem osa neist kannatavad nõukogudeaegse madala ehituskvaliteedi all, mistõttu vajavad rekonstrueerimist ja energiatõhusamaks muutmist. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks, et 2020. aastaks tuleb saavutada hoonepõhiseks energiatarbeks mitte rohkem kui 100 kWh ruutmeetri kohta aastas. Eestis on see näitaja lõviosa kortermajade puhul mitu korda kõrgem.

Hinnanguliselt on Eestis kokku 17 000 kortermaja, millest kõigest ligi 4000 on soojustatud selliselt, et saab rääkida mingisugusestki energiasäästust. Ülejäänud 13 000 hoonet vajavad täiendavat soojustamist. Krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutuse KredExi soojustamisprogrammis osalenud korterite keskmine küttekulu on läbi renoveerimise keskmiselt langenud 140 kWh-lt 90 kWh ruutmeetrilt aastas. Arvestades kehtivaid küttehindu (ja, et hinnad võivad tulevikus tõusta), on renoveeritud hoonetes kokkuhoid küttearvetelt vägagi arvestatav.

Pole kahtlust, et majade soojustamine on pikemas perspektiivis tasuv, kuid tuleb tõdeda, et see on ka kulukas ettevõtmine - soojustamata 60 korteriga kortermaja renoveerimine võib maksta kuni 450 000 eurot. Korteriühistuid tuleb julgustada majade soojustamisega tegelema. KredEx on aastaga välja andnud 217 kortermajade rekonstrueerimistoetust ligi 6 miljoni euro eest. Hinnanguliselt saame rääkida ligi 8000 korteri soojuskindlamaks muutmisest ühe aasta jooksul.

Kortermajade soojustamisega saavutatav kuni 50% energiasääst on ennekõike võimalus aktiivsetele ja tulevikku vaatavatele korteriühistutele. Arvestades energiahindade tõusu nii Eestis kui ka mujal Euroopas, pole kahtlustki, et energiasääst muutub juba lähemas tulevikus paratamatuseks.