• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,31%5 966,9
  • DOW 300,62%44 141,79
  • Nasdaq 0,11%18 992,52
  • FTSE 1001,42%8 264,95
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,26
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,31%5 966,9
  • DOW 300,62%44 141,79
  • Nasdaq 0,11%18 992,52
  • FTSE 1001,42%8 264,95
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,26
  • 23.11.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik vastutab ka avatud energiaturu eest

Elektri hinna teemat ei saa pidada marginaalseks. Riigil on vastutus tagada, et tarbijad saaksid mõistliku hinnaga elektrienergiat osta.
Seda öeldes ei tauni ma kuidagi tehtud otsust avatud elektrituru kasuks ega ütle, et mõistliku hinna tagab igal juhul vaid hinna reguleerimine. Ma ei arva, et avatud turg on saatanast, kuigi ma tõden, et see ilmselt tõstab inimeste elektriarveid 20%. Tõtt-öelda, kui reaalne vaba turg elektri tootmises ja müügis ühel hetkel tekib, võib see olla edukas, aga varustuskindluse tagamise seisukohalt ka vältimatult vajalik.
Vaba turu eelduseks on aga piisavate ühenduste ja ülekandevõimsuste olemasolu turuosaliste vahel. Kuid olen aru saanud, et praegu ei ole Põhjamaade ja Balti riikide vahel piisavaid ühendusi elektrienergia vabaks liikumiseks ja eks seepärast ei räägitagi vabast turust, vaid avatud turust. Loota jääb, et 2014 valmib täiendav Eesti-Soome merekaabel (650MW) ja 2016 Leedu-Rootsi ühendus, mis tagavad Baltikumi, sh Eesti, parema integreerumise ka Põhjamaade turuga.
Riigi roll avatud turul. Nii ei olegi minu soov kritiseerida avatud elektriturgu, vaid hoopis kutsuda riiki, poliitikuid pöörama suuremat tähelepanu elektri hinda mõjutavatele teistele teguritele. Riigi tegevus ja poliitikute otsused energiapoliitika planeerimisel ning energiaküsimuste reguleerimisel jäävad elektri hinda mõjutama väga suurel määral ka pärast 2013. aastat. Kui vaadata näiteks toodud keskmist 25 euro ja 14sendist elektriarvet, siis joonistub siit välja, et elektrienergia hind moodustab selles arves 30% (käibemaksu ei ole juurde arvestatud). Muud tasud - võrgutasud, taastuvenergiatasu, maksud - moodustavad pea 70% arve summast. Ja neid teisi tasusid mõjutab riigi tegevus väga palju. Siinjuures ma ei väida, et riigi otsused avatud turu korral ei mõjuta üldse enam elektriarve elektrienergia hinna osa, mõjutavad, kuid vähem. Riigi üldine elektrienergia poliitika mõjutab väga palju seda, millises suuruses kajastuvad tarbija arvel taastuvenergia tasu, võrgutasud, maksud.
Lühendatult ettekandest Äripäeva konverentsilt "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused".

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.11.24, 16:24
Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele