Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko saatis täna kirja peaminister Andrus Ansipile, et uurida, kuidas täidavad ministrid riigikogu otsust, mis kohustas valitsust vähendama naiste ja meeste palkade vahel haigutavat lõhet.
„Rohkem kui viie kuu eest kinnitas parlament ühehäälselt otsuse, mis tegi valitsusele ülesandeks töötada välja tegevuskava naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks. Kahetsusväärselt pole valitsuse sellesuunalistest sammudest midagi kuulda olnud,“ märkis Mikko. Tema sõnul annavad mõnede valitsusliikmete jahmatavad seisukohad hoopis põhjust muretsemiseks.
„Näiteks lubas eelmise nädala alul Euroopa Liidu asjade komisjonilt mandaati palunud sotsiaalminister Hanno Pevkur esineda 17. veebruari Euroopa Liidu tööhõiveministrite istungil seisukohaga, et naiste osalemine ettevõtete nõukogudes peab lahenema iseregulatsiooni teel. Ministri, kelle vastutusalas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine on, seisukohad lähevad täielikult vastuollu parlamentaarse riigi rahvasaadikute tahtega,“ rääkis Mikko.
Seetõttu küsib Mikko valitsusjuhilt, kuidas edeneb Euroopa Liidu kõige sügavamat naiste ja meeste palgalõhet vähendava tegevuskava väljatöötamine ja kes ministritest on pandud selle eest vastutama. Samuti peab Ansip teatama, millised ministeeriumid hakkavad tegevuskava ellu rakendama.
Hoolimata kõrgemast haridustasemest on naiste palgad Eestis keskmiselt umbes 30 protsenti madalamad kui meestel. 5.märtsil tähistab Euroopa Liit võrdse palga päeva. Kui sel päeval saavad Euroopa naised kätte eelmise aasta palga, siis Eesti naiste vastav palgapäev on alles aprilli keskel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul tuleb meeste-naiste 27%ni ulatuva palgalõhe leevendamiseks esmalt teada saada, millest lõhe tuleneb.
Kohtumisel Rootsi naisettevõtjatega ütles reformierakondlane Valdo Randpere, et tema ei usu sookvootidesse ning et eneseteostuseks ei ole sugu oluline.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.