Ettevõtte mulluse majandustegevuse tulemiks kujunes 17,3 miljonit eurot kahjumit, millega ei saa Estonian Airi nõukogu esimehe Joakim Heleniuse sõnul rahule jääda.
„Vaatamata möödunud aastal lennunduses valitsenud madalseisule ja tõsiasjale, et Estonian Airi majandustegevuse kahjum oli võrreldes Põhjamaade lennufirmadega väikseim, ei saa me möödunud aasta tulemusega rahule jääda,“ ütles Helenius.
„Uue tegevjuhtkonna valimine ja uue äristrateegia kinnitamine eelmise aasta teises pooles oli möödapääsmatu. Need otsused on meie tegevusnäitajatele juba avaldanud positiivset mõju, eelkõige on kasvanud reisijate arv ja müügikäive. Samasugused positiivsed trendid on toimunud ka kliendirahulolu ja tootearenduse osas. Järgneva kahe aasta jooksul peab otsuste mõju kajastuma ka finantsnäitajates,“ lootis Helenius.
Tema sõnul on nõukogu seadnud juhatusele ülesandeks järgmise 24 kuu jooksul kasumisse jõuda. Auditeeritud andmetel kasvas Estonian Airi müügikäive möödunud aastal 12%, ulatudes 76,1 miljoni euroni. Saadud kahjumist moodustasid erakorralised kulud 1,8 miljonit eurot.
Estonian Airi möödunud aasta finantsnäitajaid mõjutas eelkõige 40%-line kütusehinna tõus, seisab pressiteates. Mullu suurenes Estonian Airi lendude arv 13,5% võrra, mis suurendas lennufirma kütusekulutusi 50% ehk ühtekokku 8,3 miljonit eurot.
Estonian Airi finantsjuhi ja juhatuse liikme Wade Stokesi sõnul iseloomustavad möödunud aastat mitmed erakordsed sündmused nii ettevõttes kui ka turul. „Kütusekulude suurenemine tulenes ka sellest, et meil polnud õige suurusega lennukeid. Seetõttu ei olnud me võimelised selliste reisijavoogude juures oma suuri Boeinguid piisaval määral reisijatega täitma. Eelmise aasta kevadel otsustas ettevõte oma Vilniuse baasi sulgeda. Samal ajal kui uus juhtkond töötas välja võrgustikustrateegiat, mis kinnitati 2011. aasta sügisel, tegime otsuse stabiliseerida lennuvõrgustik. Lisaks tekkisid 1,8 miljoni euro suurused erakorralised kulud, mis olid seotud Boeingute tagastamisega ning Boeingu mootori remondikulude mahakandmisega, " märkis Stokes.
„Edasise pragmaatilise kasvu ja vastutustundliku kasumi saavutamiseks on kolm peamist tegurit – ettevõtte ümberstruktureerimine, lennukipargi uuendamine õige suuruse ja ökonoomsemate lennukitega ning kliendilojaalsuse tõstmine ja klienditeeninduse parandamine. Kõik need tegevused on juba käivitunud,“ lisas Helenius.
„Selle aasta eesmärk on teenindada 850 00 reisijat ja praeguste näitajate poolest peaks see eesmärk olema saavutatav,“ lausus Helenius.
Estonian Air teenindas möödunud aastal 678 049 reisijat, mida on 16,4% rohkem kui 2010. aastal. Sel aastal ostetud lennupiletite hulk kasvas möödunud aasta sama perioodiga võrreldes üle kolme korra.
Möödunud aastal toimus 11 720 lendu, mida on 13,5% rohkem kui aasta varem. Ettevõtte turuosa tõusis möödunud aastal Tallinna Lennujaamas 32,6%-ni. Estonian Airi lendude regulaarsus ehk toimumise protsent oli 99,1%, mis on ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui 2010. aastal.
Estonian Airi lendude punktuaalsus ehk väljumise täpsus (15 minutit) oli 90,8%, mis on 4,1 protsendipunkti võrra suurem kui 2010. aastal. Selle tulemusega oli Estonian Air Balti- ja Põhjamaade täpseim lennufirma.
Estonian Air on Eesti rahvuslik lennufirma, kes pakub ärireisijatele ja turistidele otselende Tallinnast Euroopa linnadesse. Estonian Air on suurim vedaja Tallinna lennujaamas.
Estonian Airi otselennud toimuvad 24 sihtkohta Euroopas, Skandinaavias ja SRÜ riikides. Estonian Air soovib parandada lennuühendusi Eesti ja muu maailma vahel, et tõsta oma konkurentsivõimet laia lennuvõrgustikuga regionaalse lennufirmana.
Estonian Air avab selle aasta kevadel mitu uut lennuliini, sh Helsingi, Riia, Jyväskylä, Hannover, Viin, Veneetsia, Joensuu, Kajaani ja Thbilisi. Estonian Air suurendas märgatavalt lennusagedusi Amsterdami, Brüsselisse, Kopenhaagenisse, Stockholmi, Vilniusesse, Moskvasse ja Peterburi.
Seotud lood
Estonian Airi uue juhi Tero Taskila kuupalk on üle 33 000 euro. Sellega ületab ta üle kahe korra senist enimmakstud riigifirma juhti Sandor Liivet.
Tero Taskila tausta ja kogemustega inimesele on selline kuupalk tavaline, kommenteeris Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.