Saksamaa majanduskasv saab üha enam tuge kodust – tööpuudus on riigis viimase kahe kümnendi madalaimal tasemel, palgatõus kiirenemas ning laenukulud odavnemas, ergutades euroala suurimas majandusruumis eratarbimist.
„Kümme aastat tagasi oli Saksamaa Euroopa haige mees,“ ütles Berenberg Banki ökonomist Holger Schmieding. „Saksamaal on ees kuldne kümnend majanduse ja hõive jõudsa kasvu ning heas seisus riigieelarvega,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Eratarbimine võib tuleval aastal kasvada enam kui 2%, võrreldes 0,75%ga, mis on olnud keskmine kasvutempo 1999. aastast, prognoosib Jefferies International Ltd analüütik David Owen. Ekspordi kasv on samast ajast olnud keskmiselt 2,25% ja majanduskasv 1,35% aastas.
„Saksamaa majandusväljavaateid arutades pööratakse tavaliselt enam tähelepanu ekspordile,“ ütles Owen. „Samas võib kindlasti ka Saksamaa siseturg positiivselt üllatada.“
Nii plaanib naisterõivaste tootja Gerry Weber International AG avada 85 uuest kauplusest pooled Saksamaal. Mullu kasvas firma müük 13%, 702,7 miljonile eurole. Saksamaa osa läinud aasta müügist oli 60%.
Kõik ei ole siiski pilvitu – läinud aasta viimases kvartalis kahanes Saksamaa SKP 0,2%. Nafta hinna järsk tõus õõnestab ostujõudu ning oli analüütikute sõnul üks peamisi põhjusi, miks jaemüük veebruaris teist kuud järjest langes. Uute tellimuste arv kasvas veebruaris oodatust vähem ja tööstustoodang kahanes rohkem. Kärpekuurid mujal Euroopas ohustavad Saksa eksporti, samal ajal kui euroala võlakriis riskib uuesti tuurid üles võtta.
Järgmisel kahel aastal saab eratarbimisest Saksamaal peamine kasvumootor, prognoosib BNP Paribase analüütik Evelyn Herrmann, kes ootab Saksamaal tänavu 1,2% suurust SKP kasvu. HSBC ökonomistide Stefan Schilbe ja Rainer Sartorise prognoos on 0,8%. Läinud aastal kasvas Saksamaa SKP 3%.
Töötus alanes märtsis 6,7%-le, mis on viimase 20 aasta madalaim näit, samas kui euroala võitleb 10,8% tasemel kõrgeima töötusega euro käibeletulekust. Saksamaa kaubanduskodade ühendus DIHK prognoosib oma küsitluste põhjal tänavu ca 250 000 uue töökoha loomist, millest 80 000 oleksid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sfääris, 50 000 IKT-sektoris ning 40 000 insenerialadel.
Tööjõupuudus kergitab omakorda palganõudmisi
Goldman Sachs Groupi ökonomist Dirk Schumacher prognoosib palkade kasvuks (kui inflatsioon on juba arvesse võetud) 2%. See ei ole veel tarbimisbuum, kuid oluliselt suurem panus majandusse kui varem, ütles ta.
Tarbimist võivad ergutada ka väiksemad laenukulud. Keskmine intressimäär eluasemelaenudelt alanes Bundesbanki andmeil jaanuaris 3,5%-le võrreldes 4,81 protsendiga enne 2007. a kriisi puhkemist.
Tõusuhoog hakkab sisse tulema ka Saksamaa kinnisvaraturul
Nõudluse kasv Saksamaal võib aidata siluda tasakaalutust Euroopa majanduses, ütles endine BISi panga peaökonomist William White. Varasem suur sõltuvus ekspordist ning vähene eratarbimine pälvis kriitikat, et Saksamaa peaks euroala kriisis ääreriike rohkem aitama, ergutades oma tarbijaid rohkem ostma. See aitaks teistel riikidel oma kaubandusdefitsiite vähendada.
IMFi hinnangul oli Saksamaa jooksevkonto ülejääk mullu 5% SKPst, samas kui Kreekas oli defitsiit 8% SKPst.
„Kõik, mis sakslasi rohkem tarbima paneks ja vähendaks ülejääki, on hea,“ ütles White, kes nüüd töötab nõunikuna OECD juures.
Seotud lood
Sakslaste kasvanud palganõudmised tekitavad euroala suurimas riigis inflatsioonilist survet ajal, mil euroala võlakoorma all ääreriigid võitlevad majanduslanguse ja rekordilise tööpuudusega.
Töötuse määr Saksamaal jätkas märtsis langust, alanedes 6,7%-le, mis on kahe Saksamaa taasühinemise järel madalaim näit ning vastupidine areng paljudes teistes euroala riikides valitsevale trendile.
Saksamaa IFO instituudi ärikliima indeks kerkis märtsis üllatuslikult viimase kaheksa kuu kõrgeimale tasemele.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.