Hispaania järel luubi all Itaalia

„Itaalia probleem on see, et kuhu läheb Hispaania, sinna läheb ka Itaalia,“ ütles Spiro Sovereign Strategy tegevjuht Nicholas Spiro. „Finantsturud ei tee neil riikidel piisavalt vahet. On päevselge, et Hispaania fundamentaalnäitajad on kehvemad kui Itaalial. See aga pole Itaaliat Hispaania nakkuse eest kaitsnud.“

Mis siis on Itaalias teistmoodi. Itaalia suudab ilmselt tänavu oma eelarvedefitsiidi saada alla 3% joont SKPst ning intressimakseid arvestamata on Itaalia eelarve ülejäägis. Töötuse määr on alla poole Hispaania 24%st ning riigis ei ole olnud kinnisvarakrahhi. Nii on pangad paremas seisus. Läinud aasta eelarvedefitsiit 3,9% SKPst on alla poole Hispaania defitsiidist.

Samas on Itaalia majanduskasv enam kui kümnendi jäänud alla euroala keskmisest. Euroala suuruselt kolmandale riigile prognoositakse tänavu SKP langust 1,7% võrreldes 1,6%ga Hispaania. Ning Itaalia võlakoorem enam kui kaks korda suurem Hispaania omast.

Itaalia võla suurus on üle 2 triljoni euro, mis moodustab suurema osa SKPst kui teistes arenenud riikides Jaapani ja Kreeka erandiga. Itaalial tuleb iga kuu võlapabereid müüa enam kui 35 miljardi euro väärtuses, mis on enam kui euroala väikseimate riikide terve aasta SKP.

Suure võlakoorma pärast on Itaalia võlga traditsioonilisest hinnatud riskantsemaks, kuid sedamööda kuidas Hispaanias pangandusprobleemid ilmnesid, olukord muutus. Sellest hoolimata kerkisid ka Itaalia 10aastaste võlakirjade tootlused läinud kuul üle 6% piiri.

Itaalia võlakirjaoksjonitel on järjest vähem välismaiseid ostjaid, mis on suurendanud riigi sõltuvust kodumaistest pankadest. Itaalia pangad omakorda olid suurimate laenajate seas kui Euroopa Keskpank pakkus kolmeks aastaks madala intressiga likviidsuslaenu.

„Kui Itaalial tekkib turult laenamisega probleem, kuna investorid kaotavad usu Itaalia võimesse teha õigeid otsuseid, tõmmatakse tulle Euroopa Keskpank,“ ütles Deutsche Banki majandusnõunik Thomas Mayer. „See kujutaks endast rahaliidule surmaohtu.“

Arvestades Itaalia võla suurust on vaid Euroopa Keskpangal sellist tulejõudu, mis võimaldaks riiki päästa. Selle kasutamine võib aga põrkuda vastuseisule Saksamaal ja selle liitlasriikides Põhja-Euroopas, ütles Mayer.

Itaalia ise ei saa enda kaitseks kuigi palju teha. Läinud aasta novembrist ametis olnud tehnokraadist peaminister Mario Monti on ellu viinud kärpemeetmeid 20 mld euro väärtuses, reforminud pensionisüsteemi ja käivitanud tööjõu- ja teenuste turu reformid. Veebruaris aitas see Itaalia võlakirjade tootlust 2 protsendipunkti võrra alla tuua, kuid nüüd on Kreeka ja Hispaania ägenenud probleemid seda edu õõnestamas. Juba hakkavad Monti reformid Itaalia parlamendis takerduma. Monti survestab eelkõige oma Euroopa liitlasi, et need kärpepoliitika enam kasvu ergutava poliitikaga asendaks.

„Kogu aeg on oht, et nakkus levib – Kreekast, teistest riikidest,“ ütles Monti läinud reedel konverentsil Veneetsias. „See on põhjus, miks euroala tugevdamine on kõigi riikide ühine huvi.“

„Hr Monti näib olevat enam mures selle pärast, mis toimub piiri taga, kui selle pärast, mis toimub parlamendis,“ ütles Spiro. „Ta annab endale aru, et Itaalia probleemide lahendamiseks tuleb lahendada euroala probleemid.“