Hispaania võib ametliku abitaotluse oma pankade rekapitaliseerimiseks ja saneerimiseks esitada juba tuleval esmaspäeval, ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker neljapäeva õhtul eurogrupi kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
Kui ametlik taotlus on laekunud, alustavad Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Euroopa panganduse järelevalve asutus EBA Hispaaniaga kõnelusi abi tingimuste üle. IMF osaleb protsessis tehnilise abi ja monitooringuga – rahaliselt IMF abipaketti ei panusta.
Eile avaldatud kahe sõltumatu uuringu andmeil vajavad Hispaania pangad lisakapitali 51-62 miljardit eurot.
Raha Hispaania abilaenuks tuleb Junckeri sõnul kas alalisest päästemehhanismist EFSF või alalisest mehhanismist ESM. Viimane on võimalik tingimusel, et fond on abi andmise hetkeks käivitunud. Vastasel juhul läheb alustab Hispaania abistamist EFSF ja hiljem kandub abiprogramm ESMi üle. Abilaenu tingimused puudutaksid abi saavaid panku.
Jean-Claude Juncker ja EFSFi juht Klaus Regling ei teinud pressikonverentsil numbrit sellest, et ESMi laenudel on eeliskreeditori staatus ja EFSFil mitte, millel on investorite jaoks vaks vahet. Regling ütles, et abi Hispaania pankadele – maksimaalselt on riigile lubatud 100 mld eurot – on vaid 10% riigi SKPst ning seega riigi muude võlakohustustega võrreldes väike summa.
Abilaenu täpsed tingimused ja summa on läbirääkimiste küsimus. Selgust ja võimalikku otsust loodetakse eurogrupi järgmiseks kohtumiseks 9. juulil, mis loodetavasti on ka ESMi käivitumise kuupäev.
„Oluline on taastada Hispaania panganduse elujõulisus,“ ütles rahandusvolinik Olli Rehn. „Oluline on, et pangad saaksid täita oma peamist rolli, anda laenu firmadele ja majapidamistele.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!