Danske Markets Baltics’i juht Howard Wilkinson ütles, et kõrge inflatsiooni tõttu on praegu parim sääst laenude ennetähtaegne tagastamine. Selle arvamusega nõustuvad ka mitmed eksperdid.
Intressimäärad on praegu ajalooliselt madalad. ,,Mõne aja pärast ollakse sunnitud eurokriisi leevendamiseks raha emiteerima. Siis enam laenuintressid nii madalaks ei jää,” arvas Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur. Ta leiab, et laenukriisile on ainult üks lahendus, kvantitatiivne leevendamine, ning see toob paratamatult kaasa intressitõusu ja inflatsiooni kiirenemise. Vitsur lisab: ,,Praegu on väga soodne aeg laenud tagasi maksta, sest keegi ei oska ennustada, millal minnakse majanduse inflatsioonilise stimuleerimise teed.”
Üldiselt on samal arvamusel ka tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik. ,,Kui on samal ajal hoius ja laen, siis see ei ole üldse mõistlik,” ütles Lepik. Samas pöörab ta tähelepanu sellele, et tegemist on laiema otsusega, mis sõltub eraisiku puhul sellest, kas on raha laen tagasi maksta, või kas on plaanis vaba raha lähitulevikus mujale paigutada. Samuti tuleb ettevõtetel enne üle vaadata investeerimis- ja laienemisplaanid. ,,Tänases olukorras peaksid laenuomanikud mõtlema sellele, mis on plaan näiteks kolme või viie aasta lõikes,” soovitab Lepik. Veel ütleb ta, et 2012 on laenuomanikele hea aasta järgnevaks viieks aastaks laenuintressid fikseerida.
Hoopis teisel arvamusel on aga SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, kes usub, et reaalintressid jäävad tulevikus negatiivseks. ,,Negatiivsete reaalintresside korral tasub rohkem võlgu olla kui säästa, sest inflatsioonimäär on laenuintressist suurem,” ütles Koppel. Negatiivne reaalintress on tema sõnul peamiselt eluasemelaenudel. Küll aga soovitab ta kiiresti tagasi maksta tabimis- ja muud laenud, mis on väga kõrge protsendimääraga.
Seotud lood
Eestis on inflatsioon ületanud hoiuseintresse 2010. aasta algusest, kuid kroonihoiuse intressid hakkasid lähenema euro omadele ja see on kestnud pooleteist aastase euro liikmesoleku ajal, kirjutas Danske Markets Balticsi juht Howard Wilkinson.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”