Majutusettevõtetes peatus I poolaastal 1,24 miljonit turisti ja tegemist on kõigi aegade poolaastarekordiga.
Esimesel poolaastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 817 000 välisturisti, mis oli 6% rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Mullusega võrreldes saabus rohkem turiste naaberriikidest Venemaalt ja Lätist, samuti Saksamaalt, Norrast, Itaaliast ja Prantsusmaalt. Soome turistide arv, mis vähenes 2%, on olnud selle aasta enamikul kuudel väiksem kui aasta varem. Naaberriigid on jätkuvalt Eesti suurimad turismipartnerriigid, neist saabus ligi 70% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest.
Esimesel poolaastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 427 000 siseturisti ehk 5% enam kui eelmise aasta I poolaastal. Erinevalt välisturistidest ei ületanud majutusettevõtete teenuseid kasutanud siseturistide arv viimase kümnendi I poolaasta rekordit. Jätkuvalt on siseturistide hulgas populaarseimad Harju, Pärnu ja Tartu maakonna majutusettevõtted, kus peatus vastavalt 27%, 13% ja 12% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.
Juunis kasutas majutusettevõtete teenuseid 303 000 turisti. Välisturiste majutati 1% ja siseturiste 6% rohkem kui eelmise aasta juunis. Venemaalt saabus üle 6000 turisti rohkem kui mullu juunis. Juunis oli külastajate käsutuses 1 084 majutusettevõtet 21 000 toa ja 47 000 voodikohaga. Täidetud oli pool tubadest ja 41% voodikohtadest. Parim voodikohtade täituvus oli Põhja-Eestis, ulatudes 57%ni. Kehvimat tulemust ehk 25% näitasid Kesk-Eesti majutusfirmad.
Ööpäev majutusettevõttes maksis juunis keskmiselt 32 eurot ning oli kolm eurot kallim kui eelmise aasta samal kuul. Tallinna majutusettevõttes oli ööpäeva keskmine maksumus riigi keskmisest kõrgem — 39 eurot, mujal Eestis sai ööbida odavamalt. Soodsaimalt ehk 22 euro eest sai ööbida Kesk- ja Lõuna-Eestis.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Kõige kuumemal turismikuul oli välispuhkajaid Ida-Viru majutusasutustes viiendiku võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal ning hüppeliselt kasvas ka siseturistide hulk, kirjutab Põhjarannik.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.