Eestiga koos on Euroopa Liidus olemas vajalik miinimum liikmesriikidest, et finantstehingute maksuga n-ö süvendatud koostöö vormis edasi liikuda.
“Me kindlasti ei rutta tõotama, et see maks tuleb,” kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi eile Luksemburgist ELi ministrite kohtumise järel, juhtides tähelepanu, et Eesti on seni teinud vaid avalduse valmisolekust koostööd teha.
“Me läheme koostööga kaasa, mis üldiselt on õige hoiak ühele väikesele riigile,” nentis ta.
Kokkuvõtted. Kokku on koostööhuvist teada andnud 11 liikmesriiki, tegi eile vahearuande Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta.
Ühelt poolt tuleb finantssektor tugevamini seostada kriisiriskidega ning vajadusel maksma panna. Teisalt otsitakse üleeuroopalist rahaallikat ELi eelarve jaoks, põhjendas Ligi selletaolise maksu mõtet.
Eestile see ministri sõnul erilist maksukoormuse tõusu kaasa ei tooks – rahaliselt tähendaks see ilmselt Eesti sissemakse vähenemist Euroopa Liidu eelarvesse.
“Ei ole karta, et me üle määra majandust piiraks, nagunii tuleks see raha kuskilt koguda,” ütles Ligi.
Sõna sekka. Finantstehingute maksu avangardis osalemist põhjendab Eesti valitsus sellega, et tahab uue maksu kujundamisel kaasa rääkida. Samas möönis Ligi, et Eesti jaoks pole vähe oluline välispoliitiline aspekt.
“Mõnes valdkonnas on meil erimeelsused suuremad ja probleemid suuremad. Kui sa vaielda tahad, pead valima teemasid,” rääkis Ligi. “Kui pole väga tugevaid vastuargumente peale selle, et lihtsalt maksu ei taha, siis ei ole see kindlasti õige strateegia välispoliitikas.”
Eestiga koos olid algatusega viimaste liitujate seas Itaalia, Hispaania ja Slovakkia. Uue maksu eestvedajad on Prantsusmaa ja Saksamaa ning liitunud on ka Austria, Belgia, Portugal, Sloveenia ja Kreeka.
Soome kõhkleb, Rootsi rahandusminister kahetses eile, et seda ideed üldse arendama hakati. “See on ettepanek, mis pidurdab Euroopa majanduskasvu ja mis tõstab nii riikide kui ettevõtete rahastamiskulusid,” ütles Anders Borg.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.