Itaalia valitsus kärbib vähem jõukate elanike tulumaksu, et korvata osaliselt tuleva aasta keskpaigast jõustuv käibemaksu tõus.
Kõige madalama tulu saajatel alaneb üksikisiku tulumaksu määr ühe protsendipunkti võrra, 22%-le ning 27 protsendilt 26 protsendile järgmises tuluvahemikus, vahendas agentuur Bloomberg.
Need kärped peavad osaliselt korvama käibemaksu tõusu ühe protsendipunkti võrra, 22%-le tuleva aasta juunist.
"Täna võime juba näha, kuidas eelarvedistsipliin end ära tasub," ütles Itaalia peaminister Mario Monti. "Saame juba veidi kergendust lubada ja tulumaksu määra kärpida."
Monti on algusest peale rõhutanud, et kulukärbete ja kokkuhoiu kõrval tuleb panustada ka kasvu ergutavatele meetmetele. Tuleva aasta eelarves on Itaalia valitsuse eesmärk struktuursest defitsiidist lahti saada.
"Makse kärbitakse neil, kelle kasutada olev tulu on väiksem. See tähendab, et see raha jõuab majandusse," ütles Rooma LUISS Guido Carli majandusprofessor Giuseppe Ragusa. "See on ka usaldusväärsuse jaoks oluline. Signaal Euroopale, et kärpimisime kulusid ja nüüd on meil võimalus makse kärpida."
Pärast võimule tulekut läinud aasta novembris on Mario Monti valitsus jõustanud kokkuhoiumeetmeid kokku 20 miljardi euro ulatuses. See on paraku süvendanud juba neljandat SKP langust 2001. aastast arvates. Tänavu prognoositakse Itaalia SKP langust 2,4%, mis on Itaalia rahandusministeeriumi kevadisest prognoosist kaks korda süngem. Aprillis prognoositud kasvu asemel oodatakse tuleval aastal nüüd majanduslanguse järkumist 0,2% võrra.
Seotud lood
IMFi värske ülevaade maailma finantssüsteemi stabiilsusest hoiatab euroala poliitikuid, et kui kriisi lahendamiseks olulised otsused veel kaua viibivad – näiteks pangandusliidu loomine –, siis jätkub kapitali väljavool euroala nõrgast perifeeriast ja euroala ühtse finantsturu "ekstreemne" killustumine.
Prantsusmaa, Hispaania ja mitmed teised euroala riigid ei suuda täita eelarvedefitsiidi vähendamise osas seatud eesmärke, näitab IMFi värske maailmamajanduse ülevaade, lisades omalt poolt õli tulle debatile, kas kärpeid tuleks sama rangelt jätkata või sihtmärke edasi nihutada.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.