Pärast seda, kui Vene riigiettevõte Rostneft ostis osaluse ettevõttes TNK-BP, sai TNK-BP suurimast eraaktsionärist Viktor Vekselbergist Venemaa rikkaim inimene.
Bloomberg hinnangul on nüüd Vekselbergi 700 miljoni dollari võrra suurem Vene rikkurite edetabeli esimesel real olnud Ališer Usmanovi (Gazprominvestholdingu peadirektori) omast. Nagu väidab Vekselbergi esindaja Andrei Štorh, kavatseb miljardär tegeleda põhiliselt investeeringutega tehnoloogiasektorisse. "Tehing oli TNK-BP 15-aastase ajaloo loogiline lõpp," on Štorh veendunud.
Naftaärist Vekselberg aga lahkub. "Ei, ei kavatse," tsiteeris agentuur RIA Novosti Vekselbergi vastust küsimusele, kas ta plaanib edaspidi naftaäris tegutseda. Sealjuures rõhutas miljardär, et ei kavatse tegeleda naftaga ei Venemaal ega mujal maailmas.
Saatuslikud munad.
2010. aastal linastus Vene kinodes komöödia "Meie Russia: Saatuse munad". Filmi üks peategelastest on ärimees Viktor, kes varjab seifis kuldmune. Nende võlujõud on suur: silitad mune ja sinu varandus kasvab.
Filmis kujutatud ärimehel on palju ühist Viktor Vekselbergiga: nimi, varandus - ja munad. Nimelt ostis Vekselberg 2004. aastal Forbes'i perekonnalt unikaalse kollektsiooni - Karl Faberge 180 juveelitoodet, sh üheksa "imperaatori" lihavõttemuna. Üle 100 miljoni dollarine tehing vormistati läbi Vekselbergi poolt loodud mittetulundusfondi. Tehingu ametlikuks põhjenduseks oli, et Vekselberg tahab tuua Venemaale tagasi rahvavaranduse.
Vaskkaablist alumiiniumkroonini
Perestroika lõpus andis Gorbatšov rohelise tule kooperatiividele ja Viktor ei lasknud võimalust mööda. Ta võttis vanadest kaablitest välja alumiinium- ja vasksooned ja müüs neid Saksamaale hinnaga 3000 dollarit tonn. Kaabli kokkuostuhind oli 100 dollarit tonn.
Juba 1991. aastal loob Vekselberg koos oma kursusekaaslase Leonard Balavatnikuga firma Renova. Vase müügist saadud rahaga ostis Renova Läänes kokku tol ajal Venemaal suures defitsiidis olnud arvuteid ja vahetas need erastamisvautšerite vastu. 1990. aastate keskpaigaks oli Renoval juba nii palju vautšereid, et võis hakata tehaseid massiliselt kokku ostma. Vekselbergi huvitas kaks suunda: nafta ja värvilised metallid. Suurt äri otsustasid semud alustada alumiiniumist.
Enne 1990ndate keskpaika olid Renova kontrolli all Irkutski ja Uurali alumiiniumtehased. 1996. aastal algatas Vekselbergi ja Blavatniku ühisettevõte Irkutski ja Uurali alumiiniumtehaste ühinemise. Nende baasil loodi uus ettevõte - SUAL.
1997. aastal SUAL tegi läbi märkimisväärse kasvu - ta sai endale boksiitide Kesk-Timani maardla kaevandusloa. Maardla mahuks hinnatakse 260 miljonit tonni. Arvatakse, et see on üks maailma suurimaid taolisi maardlaid. 2000. aastal lõi Vekselberg kontakti veel ühe alumiiniumhiidlase - ettevõtte Trastkonsalt - enamusaktsionäri Vassili Anisimoviga. Vekselberg veenis teda ühinema SUALiga. 2001. aastal kuulus gruppi SUAL juba neli alumiiniumtehast - Uurali, Bogoslovski, Irkutski ja Kandalakški. Samuti ühendas grupp 19 alumiiniumettevõtet üheksas vene regioonis. Laienemine jätkus.
Vastavalt erastamisplaanile kuulus AS-i TNK 10 ettevõtet, sh nafta ja gaasi tootmisega tegelevad ettevõtted, viit Venemaa regiooni naftasaadusega varustavad ettevõtted ja spetsialiseeritud ettevõtted. 1997. Aastal 40% TNK aktsiatest ostis Viktor Vekselbergi ettevõte Renova ja Alfa Grupi poolt loodud ettevõte Novõi Holding.
Aktsiate eest maksis valdusfirma 25 miljonit dollarit ja kohustus viima ellu investeerimisprogrammi mahuga 810 miljonit dollarit. Sealjuures kõigi aktsiate turumaksumus erastamise ajal oli 5 miljardit dollarit. Pealegi, 810 miljonist sai riik endale kõigest 170 miljonit, ülejäänud rahalised vahendid aga jäeti TNK-le tootmise arenguks. Need vahendid kasutati aga mittesihtotstarbeliselt. Kuid Novõi Holding suhtes algatatud juurdlus lõpetati, kuna ettevõte oli likvideeritud.
TNK uute omanike käitumisstiil paistis silma oma jäikusega. 1998. aastal pärast pankrotistuva ettevõtte Sidanko võtmeosa AS Tšernogorneft ostmist TNK poolt sai alguse konflikt esimesega ettevõttega Sidanko. TNK tegevus Sidanko suhtes põhjustasid USA negatiivse reaktsiooni, kuna "solvatud" ettevõtte üks aktsionäridest oli Ameerika ja Briti ühisfirma BP Amoco. Selle tagajärjel peatas USA mingiks ajaks laenu eraldamist TNK-le. Kuid kompromiss oli saavutatud: 2001. aastal TNK sai Sidanko aktsionäriks. Nüüdsest kuulub enamus direktorite nõukogus TNK-le, kuid veel kolm aastat juhib ettevõtet BP Amoco Robert Sheppardiga eesotsas.
2000. aastal soetas TNK Orenburgi naftaettevõtte ONAKO aktsiate kontrollpaketi ning seejärel sattus konflikti ettevõttega Slavneft, soovides kontrollida selle tütarettevõtteid. 2002. aastal ostsid TNK ja Sibneft ettevõtte Slavneft ära.
2003. aastal 1. septembril teatasid naftagigant British Petroleum (BP) ja ettevõte Alfa-Grupp koos valdusfirmaga Access/Renova strateegilise partnerluse sõlmimisest ja soovist ühendada oma naftavara Venemaa ja Ukraina territooriumil. Selle tulemusena tekkis valdusfirma TNK-BP. Tol hetkel oli uus valdusfirma kolmas naftavarude ja nafta tootmismahtude poolest Venemaal.
Ja veel Venemaa Räniorg.
Peale kõige selle tegeleb Vekselberg aktiivselt Venemaa keemiatööstusega. Ettevõttele Renova kuulub 50,6% Uurali Turbiinitehase aktsiatest (masinaehitus). Ettevõte Renova-StroiGrup tegeleb ehituse ja kinnisvaraarendusega. Vekselbergi huviringi kuulub taristuäri, telekommunikatsioon ja võrgukaubandus. Seoses viimasega lõi Renoval supermarketite keti. Kuid üks kuulsamaid projekte on Skolkovo - Venemaa Räniorg.
Kuid vaatamata kõigile nendele projektidele, reageerisid välisajakirjanikud Vekselbergi rikkaimaks inimeseks nimetamisele küsimusega, kas see on toosama mees, kes ostis endale munad. Viktor Vekselberg, maailma suurima Faberge erakollektsiooni omanik ja inimene, keda Vene meedia tituleerib isandaks, tõi 2004. aastal (siis, kui Hodorkovski kohale kogunesid pilved) Venemaale varanduse - oma väljaostetud munad.
KES ON KES?Faktid Vekselbergi elust " Moskva Raudteeinseneride Instituudi vilistlane." 1991. aastal teenis raha mähisest puhastatud vaskkaabli väljaveoga Venemaalt Saksamaale." 2012. aasta oktoobrini oli TNK-BP suurim eraaktsionär." Tekkisid lahkarvamused ettevõtte Rusal (maailma suurim alumiiniumitootja) põhiomaniku Oleg Deripaskaga ettevõttele Rusal kuuluva Norilski Nikeli aktsiapaki müügi kohta. 2012. aasta märtsis lahkus Vekselberg demonstratiivselt ettevõtte Rusal direktorite nõukogu esimehe ametikohalt. " Vene innovatsioonikeskuse Skolkovo ehituse koordinaator." Üle 10% varast moodustab osalus innovatsioonidega tegelevates Šveitsi ettevõtetes Sulzer ja Oerlikon." Omab maailma suurimat Faberge juveelide kollektsiooni (umbes 700 eset, sh üheksa "imperaatori" lihavõttemuna).
Allikas: Vene Forbes
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.