Ligi: pigem jääb Rootsi pankade järelevalvest välja

„Rootsi ei ole saanud oma kartustele juriidiliselt kindlat lahendust, ehkki neile on tehtud igasuguseid loomingulisi ettepanekuid," ütles Ligi. Mis takistab, on Euroopa Liidu reeglistik, mis jätab Euroopa Keskpangas otsustusõiguse osalistele ehk eurotsooni riikidele.

„Pigem on Rootsi sellest ühtsest järelevalvest väljas,“ märkis Ligi.

Ligi sõnul ei ole see iseenesest kohalike järelevalvete kvaliteedi küsimus, vaid laiem, Euroopat puudutav probleem, kuidas tagada euroalasse mittekuuluvate, kuid Euroopa Keskpanga alluvusse loodava pangandusliiduga liituda soovivate riikide võrdne kohtlemine.

Tänavu juunis Ülemkogul seadsid ELi valitsusjuhid ambitsioonika sihi käivitada ühtne pangandusjärelevalve juba tuleva aasta algusest.

1. jaanuarist 2013 seda Ligi sõnul siiski ei juhtu, ega pruugi juhtuda ka 1. juulist. Küll aga on mõeldav, et tuleva aasta algusest käivitub järelevalve nende pankade üle, mis on raskustes ja juba abi palunud.

Jätkuvalt on lahti, kas ja kuivõrd hakkab Euroopa Keskpank kontrollima kõiki ligi 6000 euroala panka. On selge, et tuleva aasta algusest ei ole Euroopa Keskpangas seda võimekust. Ent kuhu piir tõmmata, on praegu ebaselge. Eesti seisukoht on, et tuleks jätta Euroopa Keskpangale paindlik otsustusõigus, ütles Ligi.

Eesti puhul on tekkinud oht, et piir võib minna kahe suure – Swedbanki ja SEB vahelt.

Praktikas jätkuks Eesti senine koostöö Rootsi ja Taani emapankadega kohalike kolleegiumide kaudu ka euroalas pärast uue järelevalvestruktuuri loomist.

Kui aga Rootsi ja Taani ei liitu, võib tekkida selliseid vaidluskohti, kus Eesti ei saa enam rääkida otse, vaid Brüsseli kaudu, ütles Ligi. Nii oleks mugavam, kui kõik Euroopa riigid - ka Rootsi ja Taani – oleksid pangandusliidus koos.

Rootsi rahandusminister Anders Borg tunnistas eile, et need lahendused, mis praegu laual, ei taga tõepoolest euroala välistele riikidele võrdset sõnaõigust.

„Liiga palju võimu on jätkuvalt Euroopa Keskpanga nõukogus, kuhu kuuluvad vaid euroala riigid,“ ütles Borg agentuuri Direkt vahendusel.

Samas möönis Borg, et Rootsi teise taotluse osas - kehtestada oma riigi pankadele kõrgemad kapitalinõuded -, on olulisi edusamme tehtud.

Rida küsitavusi puudutab jätkuvalt ka seda, kui kindlalt suudetakse Euroopa Keskpanga uut järelevalvefunktsiooni lahus hoida rahapoliitika kujundamisest.

Borg möönis, et kiire liitumine ühtse pangandusjärelevalvega oleks Rootsile keeruline.

12. detsembril, päev enne ELi valitsusjuhtide tippkohtumise algust, kohtuvad ELi rahandusministrid tuleval nädalal uuesti, et siiski üritada pangandusliidu loomise kokkulepet.