Jalgpall ajas umbe spordimeditsiini

Alates sellest aastast nõuab Eesti Jalgpalliliit kõigilt enam kui 10 000 kohalikel võistlustel osalevat noorelt jalgpallurilt tervisetõendit ja see on tekitanud vähemalt kaks kuud pikad järjekorrad spordiarstide juurde. Jalgpall on aga vaid üks spordiala paljudest ja haigekassa on selleks aastaks ette näinud vaid 10 000 noorsportlase terviseuuringu rahastamise.

Eesti Spordimeditsiini SA juhatuse liige Mihkel Mardna sõnul tegutseb Eestis erinevatel aladel spordiklubide ja -koolide juures üle 80 000 noorsportlase. Tallinnas ja Harjumaal hinnanguliselt 28 000. Tema sõnul tõusis nõudlus uuringute järele just Eesti Jalgpalliliidu nõude tõttu, mis ei luba tervisekontrolli mitte läbinud noori kohalikele võistlustele. "Pakutava tervishoiuteenuse nõudlus on märkimisväärselt kasvanud ja ületab hetkel paljukordselt võimalusi," ütles Mardna.

Järjekorrad haigekassa poolt rahastatavatele terviseuuringutele on küündinud umbes kaks kuud pikaks. Tõsi, pakutakse ka tasulisi aegu (alates 60 eurost), kuid enamasti on neile orienteeritud täiskasvanud ja needki on täis. Näiteks Spordimeditsiini Sihtasutus enne septembrit jutule ei võta.

Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni president  Rein Kuiki sõnul peitubki siin vastuolu - teenust saab 10 000  noort 80 000st ehk napilt üle 10% vajajatest. Kuiki sõnul on haigekassa maht igal aastal siiski pisut tõusnud. Nii on selleks aastaks ette nähtud 5% rohkem osalejaid ja 12% rohkem raha kui eelmisel aastal kulus. Haigekassa teatel on juhu keskmist maksumust rohkem tõstetud, kuna selgus, et varasemast enam noori vajab täiendavaid uuringuid ja sellega arvestati ka selle aasta eelarves.

Vähe raha, firmasid ja arste.Mardna sõnul on uuringute maht piiratud kolmel põhjusel - 20 aastat pole spordimeditsiini erialal inimesi ette valmistatud, vähene teenusepakkujate hulk ning rahapuudus. Ta lisas, et Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni hinnangul on Eesti tänase hetke maksimaalne võimekus läbi viia umbes 14 000-15 000 noorsportlase terviseuuringud.Mardna ja Kuik pakuvad lahenduseks perearstide kaasamise, kes noortele vajaliku tõendi väljastaks.