Narvas tõuseb ärikinnisvara hind

Kui vaadata Tallinnast ja Harjumaast kaugemale kirdesse, kagusse ja edelasse, siis Eestimaa nurkadest jääb silma enim Narva ja selle lähiümbrus, seda peamiselt Vene ettevõtete kasvava huvi tõttu, kes soovivad piirilinna või selle lähedusse rajada vaheladusid, kirjutas Äripäeva Kinnisvarateatmik. 

Tänast ELi ja Venemaa ning Eesti ja Venemaa välissuhtluse arengut jälgides võib Narva osatähtsus veelgi kasvada, on ju linna puhul tegemist Euroopa Liidu kõige idapoolsema punktiga ja tahes tahtmata jõuavad spekulatsioonid lõpuks välja võimaliku viisavabaduseni Venemaaga.

“Kuna vene keelt kõnelevate isikute huvi Eestis äritegevust alustada on suurenenud, siis kindlasti tuleviku viisavabadus ergutaks ärikinnisvara segmenti Narvas kui ka Virumaal tervikuna, head eeldused on logistikavaldkonna arenguga piirkonnas juba loodud. Palju tööjõudu, Tallinn-Narva maantee, Sillamäe sadam, Vene piiri lähedus annavad arenguks head väljavaated,” kommenteeris Arco Vara Virumaa osakonna Jõhvi maakler Ivika Villers.

Nagu ikka, seal, kus on head väljavaated, on ka üles kerkinud kõrged ootused. Narva linna tootmis- ja laopindade ning äripindade kõrged pakkumishinnad võivad tegelikke tehinguhindasid ületada kuni kaks korda. Hetkel jäävad lao- ja tootmispindade ostu-müügihinnad vahemikku 30-290 eurot ruutmeetri kohta. Rendihinnad ruutmeetrilt püsivad 1,8-2 euro piirimail, valdavalt on eelistatud kuni 1000 m2 pinnad ning peamised tehingud tehakse nõukogudeaegsete tootmishoonetega.

Teises Virumaa linnas Rakveres on olukord leigem, seda eriti rendipindade osas ning pigem eelistatakse tootmis- ja laopindade puhul vastavalt vajadusele ise juurde ehitada. Kõige enam on Rakveres pakkuda 100-800 m2 tootmispindu, huvi on aga Lääne-Virumaal kõige suurem 1500-2000 ruutmeetriste pindade vastu, selliseid on aga väga vähe saada ning huvilistel tuleb arvestada pika otsinguperioodiga. Tootmispindade rendihinnad jäävad Rakveres vahemikku 2-3,2 eurot.

Põigates Virumaalt Kagu- ja Edela-Eestisse tõusevad ka tootmispindade rendihinnad, aga ka nõudlus on mõnevõrra teistsugune. Tartus on nõudlus kõige suurem 150-300 m2 tootmispindade järele, uute pindade rent jääb vahemikku 4-4,5 eurot, vanematel objektidel aga 2-3 eurot. Pärnus on rõhk ja nõudlus kaasaegsete tootmispindade järele, mille suurus oleks vahemikus 300-1000m2. A ja B kategooria tootmispindade rent on suvepelinnas 3-3,5 euro piirimail, odavalt on võimalik pidada üle kahekümne aasta vanust rendipinda, millede ruutmeeter jääb vahemikku 0,3-1 euro, sellele vaatamata ei ole huvi antud objektide suhtes Pärnus just kuigi suur.

Järgnevaks kaheteistkümneks kuuks prognoositake hindade jäämist tänasega sarnasele tasemele.