Kui poliitikud unistavad sellest, et ettevõtted tunnetavad ühiskondlikku vastutust ja mõtlevad, kuidas kodumaal töökohti luua, siis Taani firmajuhtide äsjane küsitlus näitab hoopis teistsugust pilti, kirjutab Taani majandusleht Börsen.
Enamus firmajuhte peab kõige tähtsamaks kasuminumbrit ja oma aktsionäride huve, näitasid 652 Taani tippjuhilt saadud vastused.
Igast kolmest küsitletud ettevõtte juhist kaks vastas eitavalt küsimusele, kas nad on viimase kolme aasta jooksul langetanud otsuseid, kus nad on Taani ühiskonna huvid seadnud oma firma huvidest kõrgemale.
"Kui ma saan oma konkurentsivõimet tõsta töökohtade riigist välja viimisega, siis on mul kahju küll, kuid kui ma seda ei tee, ei täida ma oma ülesannet ja sean firmas kõik töökohad ohtu," ütles kaevandus- ja tsemenditööstuse seadmeid tootva firma FLSmidth juhatuse esimees Vagn Sörensen, viidates järjest tugevnevale rahvusvahelisele konkurentsile. "Me ei saa omale tundeid lubada."
Juhtimiskonsultant Flemming Pulfeldt leiab, nii see tänapäeva globaliseerunud maailmas ongi – kõik taandub tasuvusele ja konkurentsvõimele.
Aarhusi ülikooli professor Steen Hildebrant arvab samuti nii, ent usub, et pilt võib muutuda, arvestades survet, mille alla majanduskriis ja karm rahvusvaheline konkurents Taani ühiskonna on seadnud.
"Pikemas perspektiivis usun ma, et arusaamine, mida tähendab aktsionäridele väärtuse loomine, hakkab muutuma. Tulevikus ei saa meie avalik sektor enam kõigi nende ülesannetega hakkama, mida ühiskond vajab. See tähendab, et eraettevõtted omandavad uue rolli ning peavad selle, mida tähendab aktsionäride huvi, ümber sõnastama. Enam ei puuduta see üksi rahateenimist, vaid samuti investeeringuid keskkonnahoidu, haridusse ja tervishoidu," rääkis ta.
Börseni toimetus viskab õhku küsimuse, kas ettevõtjate arvates on niinimetatud Taani mudel jätkusuutlik, kui firmad keskenduvad ainult oma kasumireale. Mudel, kus palkamine ja koondamine on tehtud ettevõtjatele lihtsaks, kuna töötute jaoks on olemas riiklik töötu abirahade ja ümberõppe süsteem.
Mida annate teie vastu, küsib leht ja kõhkleb, kas sellist dünaamilist koostööd ettevõtjate ja ühiskonna vahel on edaspidi enam võimalik alal hoida.
Eestis tuli mõttega, et kasum pole kõige tähtsam, Paide arvamusfestivalil välja Indrek Neivelt, kus ta tegi ka ettepaneku Eestis alampalka tõsta ja see maksuvabaks teha. Neivelt juhtis tähelepanu, et töötajatele madalat palka makstes pole inimestel ka ostujõudu firmade toodangut tarbida. Vaesuse vastu võitlemine peaks olema just ettevõtjate ja ettevõtjate huvisid esindavate parteide teema, leidis Neivelt.
Seotud lood
Grupp Suurbritannia juhtivaid tööstusettevõtteid teatas, et võtab kohustuse palgata viie aasta jooksul 5% tööjõust värskelt kooli lõpetanud noorte või praktikantide seast, et lahendada korraga nii vajalike oskustega tööjõu puudust kui kõrge töötuse probleemi Briti noorte seas.
Pankur Indrek Neivelt käis Paide arvamusfestivalil välja idee viia tulumaksuvaba miinimum ja miinimumpalk samale tasemele.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.