Hinnaeelise asemel võib Eesti ettevõtte ekspordiedu sõltuda hoopis sellest, kas tema Soome konkurent on mugavaks läinud või kas ühe ala ettevõtted Eestis on valmis välisturule minema ühtse rusikana.
Kui leiame Eestist palju selliseid ettevõtteid, kes on kiired ja paindlikud ja valmis välismaiste konkurentide mugavust enda ärieduks pöörama, on see kokkuvõttes suurem jõud kui Eesti ühe olulisima eksportturu jahtumine, arutles Elisa juht Sami Seppänen täna JM Corporation OÜ korraldatud ekspordiseminaril.
"Alati peab vaatama võimalusi," ütles Seppänen, kes soovitas mitte lasta end ohtudest heidutada.
Aastakümneid tegutsenud Soome ettevõtted, mis on harjunud asju mingil kindlal moel tegema, võivad jätta piisavalt tegutsemisruumi uutele tulijatele, kes kliendi probleemile ehk kiirema ja nutikama lahenduse leiavad.
"Ma ei taha Soomest negatiivselt rääkida, olen Soome patrioot," õiendas Seppänen. "Aga mul on kahju, kui näen, mis toimub konkurentsivõime kaotusega."
See ei puuduta Soomes üksi Nokia probleemidega seotud majandusvaldkondi. Isegi traditsioonilistes tööstusharudes nagu mööblitööstus annab Eesti ettevõtjate ekspordiedu Soome firmadele silmad ette.
"Soome ettevõtted ei suutnud oma tegevust piisavalt kiiresti muuta," nentis Seppänen. "Eesti mööblitööstus suutis seda teha." Kindlasti on siin oma osa Eesti tööjõu hinnal, kuid veelgi olulisem on kiire kohanemisvõime ja paindlikkus.
"Potentsiaal on tohutu," hindas Seppänen Eesti ettevõtete ärivõimalusi Soome turul majanduskonjunktuuri nõrkusest hoolimata.
Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Argo Saul rõhutas Norra turule eksportimisest kõneldes samuti pigem muid tegureid kui hinda.
Üleilmse kriisi järel on nüüd siiski ka Norras hakatud hinda vaatama, kuid veel mõni aasta tagasi ei olnud hind üldse argument. Määravama tähtsusega on usaldusväärsus, turu tundmine, kohalikud partnerid.
"Alati on neid, kes teevad odavamalt," ütles Saul, soovitades selle asemel hoopis ületada kliendi ootusi. "Meil on õnnestunud luua kuvand, et oleme paremad ja usaldusväärsemad kui näiteks lätlased või poolakad. Nii saame küsida ka kõrgemat hinda."
Ja ei ole saladus, et Eesti puitmajatootjate ekspordiedu taga on eestlaste jaoks tavatu koostöö ja infovahetus, et välisturul läbi lüüa ühtse rusikana.
Samas oskavad ka Eesti ettevõtjad edukalt oma võimalusi käest lasta. Mirjam Palvadre Eesti Ekspokeskusest kirjeldas välismaiste ettevõtjate tagasisidet kokkupuudetest Eesti ettevõtjatega. Üsna tavapärane on, et kontaktid lastakse "ära jahtuda" vabandusega, et konkreetsel ajahetkel on tööd liiga palju.
Tegele oma kontaktidega, pidevalt ja kannatlikult, rõhutas Palvadre unarusse jäävat õpikutõde. Sest väga tihti langetab potentsiaalne klient oma otsuse hoopis millegi muu kui hinnapakkumise põhjal.
"Tegelikult oled sina see, mis loeb," ütles Palvadre. Kas sa võtsid aega, et e-kirja saatmise asemel helistada ning millise usu ja kirega sa ise oma toodet müüd.
Eestist kuuleb aga ettevõtetelt selliseidki vastuseid, et minult ostetakse, ma ei müü.
Seotud lood
Euroopa ettevõtete maksekäitumine ei ole kriisi taandudes paranenud, pigem on aasta-aastalt kasvanud arvete osakaal, mis jäävadki maksmata.
Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Argo Saul usub, et Eesti ehitusettevõtete ja puitmajatootjate mahud Norra turul lähiaastatel pigem suurenevad, hoolimata hoiatustest, et Norra kinnisvaraturul on juba mullistuse ohud.
Eesti ettevõtja ei karda riigile võlgu olla, ütles Ivar Tammemäe täna JM Corporation OÜ ekspordiseminaril Intrum Justitia maksehäirete uuringut kommenteerides.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.