Nutikad teed on ohutumad

Projekti eesmärk on ehitada teid, mis on jätkusuutlikumad ja ohutumad kui praegused ning samas  pakuvad interakiivset suhtlust tee ja autojuhi vahel.

Targem teemärgistus

Pimedas helendavate teede kontseptsioon on üsna lihtne. Teetähiste mahamärkimisel kasutatav värv on rikastatakse fotoluminestseeruva pulbriga, mistõttu teede valgustamine pole enam vajalik. Päikesevalgusest laetuna  muudab pulber teetähised öösel nähtavaks kuni kümneks tunniks. Dünaamiline värvi aga muudavad nähtavaks temperatuurimuudatusted. See annab võimaluse juhte informeerida teeoludest näiteks libedusest miinuskraadidel.

Targem valgustus

Seni on valgustuselt kokkuhoidmiseks kasutatud kõige lihtsamat meedet, - selle väljalülitamist. Targem oleks aga kulutada energiat siis, kui seda vajatakse. Roosegaarde on välja töötanud lisaks helendavale teekattemärgistusele ka valgustite süsteemi, mis reageerib lähenevatele autodele ning lülitub sisse siis, kui masin jõuab  valgustitest teatud kauguseni. Seega ei põle valgustid kogu aeg, vaid  hoopis saadavad auto koos reisijatega turvaliselt sihtkohta.

Laadimisrajad

Mastaapseim plaan ning pilguga kõige enam tulevikku suunatud on elektriautodele mõeldud laadimisrada, mis on hiiglaslik laadija. Spetsiaalselt märgistatud rada kasutaks teekatte alla paigaldatud magnetvälju, mis laeksid autot sõidu ajal. 

Sellist ideoloogia ja tehnoloogia sulamit nimetab Roosegaarde ise tehnopoeesiaks. Tehnopoeetiline “Smart Highway” arendati välja koostöös Heleen Herbertiga taristuettevõttest Heijmans, kasutades värskemaid kättesaadavid interaktiivseid lahendusi. Studio Roosegaarde disain ja interaktiivsus ning Hejmansi teadmised ja oskused kombineerivad mõlema poole paremikku.

 

Kommentaar:

Uus tehnoloogia muudab vanad mõtted võimalikuks

Argo Rosin, Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika instituudi vanemteadur

Daan Roosegaardi ideed pole niivõrd uudsed, mida ta ka oma sõnavõttudes on rõhutanud, kui vanadele arusaamadele ja kontseptsioonidele kinda viskamine. Mitmete mainitud ideede analüüse leiab teaduskonverentside ja –ajakirjade veergudelt. Näiteks on liikuvat objekti järgiv tänavavalgustus mitmeid aastaid vana idee,  kuid täna LED-valgustuse ja IT-lahenduste arendusi ning hinnatrende jälgides, juhul kui  vahetada olemasolevat valgustust välja, teostatav ja tasuv. Erinevates uurimustes peetakse sellist valgustuslahendust  võrreldes tavapäraste lahendustega isegi kuni 90% säästlikumaks.  Ka elektriautosid laadiv sõidurada pole midagi revolutsioonilist, pilootvariandina on sarnaseid lahendusi kasutatud linnade ühistranspordis. Täna on see siiski üks kallimaid laadimistaristu lahendusi ja majanduslikult mõeldav pigem suure liiklustiheduse ja hea ehituskvaliteediga kiirteedel. Majanduslikult otstarbekam on rääkida magistraalide parempoolse sõidurea alla teatud vahemaa tagant paigaldatud mõne kilomeetri pikkuste laadimisvõrgustiku juppide väljaarendamisest.

Uudsed teekattemärgistele hinnangu andmisel tuleks eelkõige silmas pidada mõju liikluse turvalisusele. Kui helendavad tänavakattemärgised on vaatamata meie talvistele lumeoludele kevad ja sügisperioodil liiklemise turvalisust tõstev, siis ilmatundlike lumehelveste, lompide jm sarnasega tihedalt kaetud teekate võib pigem häirida liiklejat ja juhtida tähelepanu olulisematelt asjadelt kõrvale, liiatigi kui sama info annavad tänaste autode pardaarvutid.

Lõpetuseks sobib tsitaat The NewYork Times’ist: liiga vara on rääkida asjade hinnast. Uute  lahenduste majanduslikust tasuvusest, kui üldse, saame sõltuvalt ideest rääkida ehk 5-20 aasta perspektiivis.