Eesti Energia: juurutame nafta hinnast sõltuva ressursitasu

"Me oleme ainus õlitootja, kelle kasumi teenib Eesti riik. Seetõttu saab meie toodetud vedelkütuse kogu väärtuse Eesti riik juba täna täies ulatuses kätte," kommenteeris Kond Riigikontrolli kriitikat, et õlitööstused teenivad liiga palju ja maksavad vähe makse.

Nafta turuhinnast sõltuv ressursitasu"Kui nafta turuhind tõuseb, siis suureneb ka riigi tulu ja vastupidi. Tasu suurus ning selle muutumine ajas sõltub väga oluliselt ka riigi kui ressursi omaniku eesmärgist," selgitas Kond. "Eelkõige sellest, kui kiiret investeeringute lisandumist põlevkivitööstusesse soovitakse näha. Tänane parim teadmine ütleb, et Euroopa kliimapoliitika vähendab põlevkivi tulevast väärtust Eestis, mille tõttu oleks mõistlik motiveerida kiiret investeerimist."

Riigikontroll rõhutab, et pelgalt põlevkivisektorist laekuvad keskkonnatasud ja nende ümberjagamine riigieelarve üldisteks kuludeks ei taga riigile õiglase omanikutulu saamist põlevkivi kasutamise eest. Kuna Eesti Energia õlitööstuse toodetud vedelkütuste väärtuse saab Eesti riik omanikutulu kaudu endale, ei pea riik nende pärast õiglase omanikutulu saamiseks midagi muutma, lisas Kond.

Samas on Eesti Energia nõus, et põlevkivi maksustamisel kasutatakse hetkel valesid signaale. "Põlevkivi kui ressursi väärtus on tegelikult oluliselt suurem, kui riik seda kasutusõiguse tasu kaudu ettevõtetelt saab, sest kasutusõiguse tasu pole seotud tootest saadava lisaväärtusega," sõnas Kond. "Tänane põlevkivi kasutusõiguse tasu on kehtestatud nafta madalate turuhindade ajal ja seetõttu ei saagi olla tänasel hetkel mõistlik."

Ta lisas, et samas ei ole keskkonnatasude suurus seotud tegeliku tuvastatava keskkonnamõjuga - keskkonnatasud on oluliselt suuremad kui tegelikud keskkonnamõjud.

Riigikontrolli märgib samuti, et õlitootjate riigimaksude osakaal on müügitulust 5 korda väiksem kui kaevandusettevõttel ja 1,5 korda väiksem kui Narva Elektrijaamadel. Kondi sõnul oleks see suhe teistsugune kui põlevkivi kaeveõiguse tasu oleks seotud vastava kaubaturu hindadega – elektri puhul elektri turuhinnaga ning vedelkütuste puhul nafta turuhinnaga.