"KredExi Autorollo käendus oli õige"

Euroopa Liidu reeglite kohaselt ei tohi riigiabi toel maanteekaubavedude transpordivahendeid ja seadmeid soetada. Erand on tingitud valdkonna ülemahutavusest, liiklusummikutest ja kaubavedudega seotud transpordipoliitika eesmärkidest. Sama põhimõtte järgi ei tohi ka riiklik sihtasutus KredEx käendada maanteekaubavedude transpordivahendite ja seadmete soetamiseks antud laene.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentus asutas 2008. aasta aprillis OÜ Naitsirk, mis pidi Tiit Pohlalt ära ostma OÜ Autorollo osakud. Hinnas lepiti omavahel kokku ning Swedbank andis 9 miljonit krooni (575 204 eurot) laenu. Laenu garanteeris 75% ulatuses tagasimaksmata laenusummalt KredEx.

Kuigi sisuliselt olidki Pentuse poolt laenurahaga ostetud ettevõtte põhivaraks transpordivahendid, siis juriidiliselt on riigiabiga kõik korras. "Tegemist on formaalselt äriühingu osaluse, mitte veokite omandamisega, ja seega ei ole rahandusministeeriumi hinnangul riigiabi reegleid rikutud," teatati rahandusministeeriumist.

Ka KredEx kinnitas, et nad on laenu käendamisel juhindunud Euroopa Ühenduse Komisjoni vastava määruse mõttest. Küll viib siseaudiitor praegu läbi erikontrolli seoses KredExi poolt laenu käendamisega OÜ-le Autorollo. Erikontrolli tulemused selguvad jaanuari lõpuks, mil selle tulemusi tutvustatakse nõukogule.

Homne Äripäev kirjutab, et Swedbankist laenu küsimisega tegeles lisaks Väino Pentusele ka mõjukas reformierakondlane Rain Rosimannus, keda aitas Swedbankis töötanud Ülo Kallas.

Autorollo endine omanik ja juhatuse liige Tiit Pohla ütles, et alguses soovis Väino Pentus laenu Nordeast, kuid Nordea ei olnud nõus seda andma. Rosimannus on öelnud, et aitas ainult Väino Pentust ja sisuliselt ta selle laenu küsimisega ei tegelenud.

2008. aasta suvel omandas Pentuse firma Autorollo osakud, ühendas firmad ning Autorollo nimi läks üle tema ettevõttele. Kuid äri hakkas allamäge veerema ja laenumaksete tasumine peatus. 2010. aasta detsembris esitas Swedbank Autorollo vastu pankrotiavalduse ning järgmisel kevadel kuulutati välja ettevõtte pankrot. Swedbank sai suurema osa rahast KredExilt kätte ning seetõttu sai KredExist ligi 330 000 euroga pankrotipesas suurim võlausaldaja. Asi näis riiklikule sihtasutusele aga niivõrd lootusetuna, et nõue müüdi Eesti Ekspressi andmetel 3500 euro eest maha.

„Nõue müüdi, kuna KredEx pidas reaalse võimaliku tagasivõitmise tõenäosust madalaks ning sissenõudmisega seotud lisakulusid ebaproportsionaalselt suureks,” on KredExi juht Andrus Treier varem Äripäevale kommenteerinud.