Keskpangad ostsid mullu 40 aasta suurima koguse kulda enne seda, kui väärismetalli hind karuturule sisenes, kirjutas Bloomberg.
Maailma Kullanõukogu andmeil ostsid riigid eelmisel aastal 534,6 tonni kulda, mis on suurim ost pärast 1964. aastat. Käesolevaks aastaks prognoosib Kullanõukogu, et riigid ostavad 450-550 tonni kulda.
Alates 2011. aasta septembrist, kui kulla hind kukkus rekordkõrgelt 1921,15 dollarilt untsi kohta, on keskpangad kaotanud umbes 560 miljardit dollarit.
"Riigid ostsid ja müüsid valel ajal," ütles 17 miljardit dollarit haldava BB&T Wealth Managementi varahaldur Walter "Bucky" Hellwig. "Nad ei ole kullakauplejad, vaid pikaajalised hoidjad."
Kulla hind sisenes karuturule aprilli alguses ning tegi 30 aasta päevase suurima languse 15. aprillil, kui kullauntsi hind langes 9,7 protsenti.
Eelmise aasta lõpus oli keskpankadel 31 671 tonni kulda, mis on ligi 19 protsenti kaevandatud kullast.
Seotud lood
Guruinvestor Jim Rogersi kinnitusel tõuseb kulla hind lähema kümne aasta jooksul praegusest palju kõrgemale.
Olen juba pikemat aega ennustanud kulla hinna tõusu. Praeguse languse ajal tekib küsimus, kas olen eksinud või millel mu ennustused põhinesid, sõnas Tavidi suuromanik Alar Tamming.
Pärast kolme kümnendi suurimat kullahinna kukkumist on kollane metall suutnud veidi oma sära taastada. Viimasest kaheksast päevast on kulla hind tõusnud koguni seitsmel ning tõstnud hinna 1321 dollarilt 1437 dollarini untsist.
Kullal on küllalt kukkumisruumi, kui arvestada inflatsiooniga, vahendab Bloomberg väärismetalli analüüsi kaasautorit Duke'i ülikooli professorit Campell R. Harveyt.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.