Valitsus loobus sotsmaksu lae ideest

“See samm oleks pisike Pyrrhose võit, aitaks väga väheseid ja minimaalselt, aga läheks maksu- ja majanduspoliitiliselt väga kalliks. Ühiskond ei võtaks omaks, et riigile tekkiv tulu kadu enamusele head teeks ja üldistes huvides oleks. Samuti ei saa valitsus lubada kaost sotsiaalkindlustuse rahastamises. Poliitiline vastus oleks majandusvaenulik valitsus, astmeline tulumaks, ettevõtte tulumaks, maksukoormuse üldine tõus ning enesepettus riiklike kulutuste tegemisel. Kes poliitikat jälgivad, teavad, et ma ei fantaseeri. Spetsialistide puhul puudutaks 4000 euro piir vaid üksikuid, see ei oleks värbamisel määrav ega ka mingi oluline lahendus. Arvutagem protsentides ja tõdegem, et asi ei tasuks ennast ära,” kommenteeris Ligi valitsuse otsust loobuda kõrgepalgaliste maksusoodustusest.

Sellest olid huvitatud eelkõige tööandjad, ideed toetas ka Teenusmajanduse Koda, kes on rääkinud vajadusest kehtestada sotsiaalmaksulagi kahe- kuni kolmekordse keskmise palga tasemel, et edendada ettevõtlust.

Opositsioonierakonnad olid veel kriitilisemalt meelestatud, kahtluse alla seati seegi, kas see ikka aitab kaasa kõrgepalgaliste Eestisse sisserändamisele.

Arakas: sellisel kujul poleks lagi töötanud. Valitsuse otsus loobuda sotsiaalmaksule lae seadmise ideest oli EfTEN Capitali juhi Viljar Arakase sõnul aga ootuspärane. “Isiklikult julgen arvata, et plaanitud tasemel n-ö pooliku sotsiaalmaksu lae kehtestamise mõju oleks olnud marginaalne ja antud juhul poleks see idee oodatud kujul tööle rakendunud,” märkis Arakas.

“Kui riigieelarve seda ei võimalda, siis on ideest loobumine mõistetav, kuid minu hinnangul ei peaks seda otsust põhjendama avaliku arvamuse ebasoosingu, vaid just riigieelarve realiteediga,” ütles Arakas, kelle juhitud EfTEN Capital on ka teenusmajanduse koja asutajaliige. “Eks küsimuseks jääb, kuidas plaanitakse tööjõumakse edaspidi alandada, kui see üldse eesmärk on,” lisas Arakas.

Ligi juhtis tähelepanu, et riik on juba alandanud ettevõtjatele töötuskindlustusmakset. “Et makse sama palju edasi makstakse, on vale. Oleme juba alandanud 1,2% võrra töötustuskindlustuse makset ja järjekordse 1% jagu tulumaksu, mis on väga kallid otsused eelarve jaoks. Firmasid, keda sotsiaalmaksu lagi rohkem aitaks, peaaegu polegi,” märkis ta.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastaiks 2014–2017, mille järgi langeb 2015. aastast tulumaks, mõneks ajaks suurenevad riigi sissemaksed kohustuslikku kogumispensioni ja langeb töötuskindlustusmakse.

Kuigi tulumaksu alandamine toob Arakase sõnul lisaraha töövõtjale, ei too see aga  tööjõumaksudelt kokkuhoidu tööandjatele. “Maksuvaba miinimumi tõstmine on kindlasti tervitatav ja avaldab positiivset mõju sisetarbimisele, kuid tööjõukulusid ettevõtetele see meede ei alanda,” märkis ta.

“Vana käibetõde räägib, et tööjõumakse tuleb alandada ja kaudseid makse suurendada. Kaudseid makse on suurendatud, aga tööjõumaksud on ettevõtja seisukohast jäänud samaks,” lisas Arakas.

Mängu tulevad valimised. Valimistel ületab töövõtjate arv kümneid kordi tööandjate arvu ja see tõdemus tingib ka otsuste asetuse, märkis Arakas. “Peame tunnistama, et alustavatel ettevõtetel on väga keeruline kõrgepalgalisi töötajaid palgata. Eestil on maailmas tekkinud eduka start-up-riigi kuvand. Samas kõrged tööjõumaksud alustavat äri kuidagi ei toeta,” märkis Arakas.

Kõrged tööjõumaksud tekitavad Arakase sõnul kindlasti ka palju võltsettevõtlust tööjõumaksude optimeerimiseks. “Kui tööjõumaksud jäävad samale tasemele, siis see on teadmine, millega tuleb ettevõtjatel – loodetavasti ajutiselt – leppida. Samas tahan tunnustada valitsust, et kõrgepalgalise välistööjõu lihtsamaks riiki toomiseks on samme astutud. See aitab kindlasti kaasa kõrge lisandväärtusega töökohtade tekkele Eestis,” märkis ta.

Ligi hinnangul ei ole ettevõtjatel põhjust pettunud olla. “Neile, kes reetmisest räägivad, pole mul lohutuseks öelda midagi, sest nad ei vaata asja ratsionaalselt. Sellist lubadust ei ole mina, ega ole saanud keegi teine anda, see on olnud vaid üks paljudest programmilistest ideedest ja koalitsioonileping nägi ette selle kaalumise,” selgitas Ligi.

 

Taust

Maksukoormus

Valitsuse eesmärk viia see majanduslanguse eelsele tasemele, vähendades tööjõuga seotud makse. Maksukoormust kahandab tulumaksu määra langetamine 20 protsendile 2015. aastal.Selle aasta maksukoormuseks kujuneb 32,9% SKPst, koormus alaneb 2017. aastaks 31,4 protsendile.Koormust vähendab sel aastal töötuskindlustusmakse langetamine, maksukoormust kergitavad alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud.2014–2017 vähendavad maksukoormust riigi suuremad sissemaksed kohustusliku kogumispensioni omapoolsete maksetega jätkanuile ja tulumaksu määra langetamine.