Eesti poelettidelt on avastatud mitmeid tundmatu päritoluga kalakonserve, mida võib nimetada ka salakaubaks.
Ka tänavu jaanuaris leiti Pelgulinna Selveri lettidelt kahtlase päritoluga saira ja gorbuuša konserve – selle juhtumi uurimise otsustas amet anda üle prokuratuurile.
Teine juhtum, kus konservide päritolu ei suudetudki lõpuni tuvastada, sai alguse 2011. aasta suvel, kui Venemaa kalaettevõte Rõbokombinat Ostrovnoi pöördus Eesti ametnike poole.
Nad olid saanud siit infot, et Eestis müüakse ebakvaliteetseid sairakonserve, mis etiketi järgi on justkui valmistatud nende tehases. Ettevõtte kinnitusel pole Eestis müüdavate konservide etiketid kindlasti nende valmistatud konservide omad.
Veterinaar- ja toiduamet alustas uurimist ja selgus, et vihjel oli tõsi taga. Amet avastas jaemüügikettide riiulitelt kahtlase märgistusega saira ja gorbuuša kalakonserve. Konservid olid müügil Maxima, Selveri, Prisma ja ABC Supermarkets jaekettides, aga ka Stockmannis. Amet tegi kaupmeestele ettekirjutused, konservid korjati müügilt ära ja hävitati.
Ent kui veterinaarametnikud hakkasid uurima konservide teekonda, osutus see kummaliselt keeruliseks. Firmad ei vastanud ega teinud ametnikega mingit koostööd, ettevõtetes vahetusid pidevalt juhid ning omanikud. Võimalik, et nii käituti selleks, et jälgi peita.
Milliseid firmasid pidi ja miks solgutati kahtlasi kalakonserve, loe tänasest Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.