LHV Panga makroanalüütiku Heido Vitsuri sõnul ei tähenda ekspordimahu näitaja inimese kohta suurt midagi.
”Lugesin uuringut ja naersin. Võime ette minna küll, aga mind huvitab, kui palju on netoeksport inimese kohta. Mitte bruto!” kommenteeris Vitsur eile avaldatud Swedbanki uuringu tulemust, mille kohaselt on Eesti ekspordi maht elaniku kohta väga lähedal Soome näitajale. Ta lisas, et oluline on ka netoekspordi dünaamika Eestis võrreldes Soomega.
”Sellised riigid nagu väga avatud majandusega Eesti – sellistesse tuleb kaup sisse, kaup läheb välja ja käive on tohutult suur. Ja kui vahendame või töötleme kallimat toodangut kui varem, siis eksport kasvab küll väga kiiresti, aga see ei ütle majanduse enda suuruse ja ekspordipotensiaali kohta väga palju,” tõdes Vitsur.
Vitsur tõi näite: kui varem tuli raud sisse ja välja läks kokkukeevitatud raud, siis nüüd tulevad sisse kallid komponendid ja lähevad välja kallid tooted. Samas tööd tehakse vähe, sest töö teevad ära robotid. Eestis tehtud töö kohta räägib see näitaja Vitsuri sõnul väga vähe.
”See number ei näita seega õieti midagi. See näitab ehk, kui avatud on Eesti majandus ja kui kallid komponendid Eestisse tulevad ja kui kalli toodanguna välja viiakse. Ta näita midagi. Aga neto on see, mis on oluline,” märkis Vitsur. ”Võtame näiteks Ericssoni, kes ostab väga kallid komponendid sisse ja saadab väga kallilt välja. Maht on suur, aga inimesi tööl paar tükki.”
Seotud lood
Swedbanki teatel on Eesti ekspordi maht elaniku kohta väga lähedal Soome näitajale, järgmisel aastal võime minna Soomest ette.
Viljandi aken ja uks juhatuse esimehe Rain Hüva sõnul on väga vähe valdkondi, kus spetsialiste füüsiliselt ei ole võtta. Hoopis nende palgasoov valmistab peavalu.
ABB AS juht Bo Henriksson sõnas, et ekspordi mahu kasv on hea, sest toob raha juurde.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas sõnas, et Swedbanki uuring näitab, et oleme majanduspoliitikas õigel teel ning poliitikute roll on ettevõtjaid majanduse kasvatamisel võimalikult vähe segada.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”