Jaapani börsilanguse järel avanesid ka Euroopa börsid täna järsu kukkumisega.
Languse peapõhjusteks on Hiina tehaste aktiivsuse raport ning USA keskpanga viimase kohtumise protokoll, milles mitmed keskpanga liikmed tahtsid võlakirjade ostmise programmi juba juunis ära lõpetada.
Londoni börs kaupleb 1,8% miinuses, Saksamaa börs on 2,5% all, Itaalia börs 2,7% miinuses ning Hispaania börs 2,18% all. Stoxx Europe 600 indeks on 2% all. Skandinaavia börsidest on suurima languse teinud Helsingi börs, mis kaupleb 3% miinuses. Stockholmi börs on 2,6% miinuses ning Kopenhaageni börs on langenud 1,8%.
Tallinna börsi langusprotsent on olnud mõnevõrra tagasihoidlikum. OMX Tallinn on keskpäevaks langenud 1,11%. Suurim langeja on olnud Skano Group 5%ga. Plussis on ainult Premia Foods ja seda 0,14%ga.
Euroopas on suurimat langust teinud pankade aktsiad. Royal Bank of Scotland on Londoni börsil kukkunud 4,2%, Commerzbank kaupleb Frankfurdis 3,2% all.
Hiina tehaste aktiivsus näitas käesoleval kuul langust. HSBC esialgne ostujuhtide indeks langes 49,6 punktini. Aprillis oli indeks 50,4 punkti. Number alla 50 näitab kokkutõmbumist.
Mitme aasta tippu tõusnud turud muretsesid, et Föderaalreserv lõpetab oma igakuise 85 miljardi dollarilise võlakirjade ostmise programmi. USA keskpanga viimase kohtumise protokollist selgus, et mitmed Föderaalreservi ametnikud olid valmis võlakirjade programmi lõpetama juba järgmise kuu kohtumisel.
Seotud lood
Tallinna börsil on täna pärastlõunal ainult kaks aktsiat, mis pole miinuses. Börsiindeks ise on 1,08 protsenti all.
Täna kukkus Jaapani aktsiaturg hiljutise tugeva ralli järel kokku.
Ühendriikide aktsiaturud võtsid päeva teises pooles selge suuna alla ning lõpetasid punases, sest investorid muutusid Föderaalreservi võimalike poliitikate tõttu murelikuks.
Jaapani majandusminister ütles täna, et valitsus ei ole mures Nikkei aktsiaindeksi seitsmeprotsendilise languse pärast, kuna tegu oli kasumivõtmisega pärast nõrkasid Hiina näitajaid.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.