Millised sugude kohta käivad müüdid vastavad tõele?

1. Meestel on parem kohatunnetus-tõsi

Uuringud näitavad, et mehed leiavad tee paremini kui naised. Ilmselt on naiste viletsamas kohatunnetuses osaliselt süüdi naissuguhormoon östrogeen.

Mitmed katsed on näidanud, et meestel on parem kohatunnetus kui naistel ja et need kaks sugu kasutavad tee leidmiseks erinevaid strateegiaid. Naised panevad tähele väikeseid detaile ja on tänu sellele head läbima marsruuti, kus nad on juba varem käinud. Mehed aga orienteeruvad maastiku üldjoonte järgi ja neil on parem suundade ja vahemaade tunnetus.

Saksamaa Ulmi ülikooli professor Matthias Riepe skaneeris meeste ja naiste ajusid katse jooksul, mil nad navigeerisid läbi virtuaalse labürindi. Naised leidsid enamasti õige tee, jättes meelde, kuidas teatud kõrvaltee välja nägi ja kuhu see viis.

Meestel oli suuremal määral intuitiivne tunnetus, millises suunas nad peaksid minema. Lisaks näitas aju skaneerimine, et kaks sugu kasutasid ülesande lahendamiseks täiesti erinevaid ajukeskusi. Naistel oli suurim aktiivsus kiirusagaras ja oimusagara parempoolses osas, samas kui meestel oli ajuaktiivsus suurem hipokampuse vasakus pooles. Osad teadlased on erinevust seletanud, toetudes sugude evolutsioonilisele arengule: naised hoidsid lapsi ja püsisid kodu lähedal, mehed käisid kaugel jahil ja liikusid saakloomade püüdmiseks kodust kaugele. Üks uus uurimus viitab siiski sellele, et see seletus ei pea paika. Nimelt võib sugude erinevust tee leidmisel näha paljude loomade puhul, hoolimata sellest kui kaugele sood kodust liiguvad. Uue uurimuse taga olevate teadlaste sõnul on seetõttu palju tõenäolisem, et sugude kohatunnetus on geneetiliselt või hormonaalselt tingitud.

Teooriat toetavad katsed näitavad samuti, et naistel on lihtsam teed leida menstruatsiooni ajal, mil naissuguhormooni östrogeeni tase on madal.

Naised jätavad meelde detaile nagu näiteks silte ja hooneid ning kasutavad neid marsruudi meelde jätmiseks.

Meestel on vahemaade ja suundade kohta kindel tunnetus. Nad kasutavad tee leidmiseks peamiselt maastiku üldjooni.

2. Naised on empaatilisemad-tõsi

Kui psühholoogid hindavad küsimustike põhjal meeste ja naiste empaatilisust, järeldavad nad peaaegu alati, et naised mõistavad paremini, mida teised tunnevad ja näitavad paremini üles kaastunnet. 2012. aastal tehtud uurimus näitas, et selle seletus leidub aju valgeolluses. Seal moodustuvad teed, mida mööda närvisignaalid teineteisega suheldes liiguvad. Naistel on eriti hästi arenenud närvitee nimega SLF (superior longitudinal fasciculus). See tee ühendab otsmikusagarat, kus tajutakse tundeid, kiirusagaraga, mis osaleb muu hulgas tajude dekodeerimises. Teadlased arvavad, et see hästi arenenud ühendustee annab naistele head empaatilised võimed.

3. Mehed hindavad naiste huvi nende vastu üle-tõsi

"Ta tuleb minuga kindlasti täna õhtul koju kaasa". Nii praalivad mehed sageli sõprade ees, kuigi paljude naiste arvates puudub neil igasugune olukorratunnetus. Nüüd annab teadus naistele õiguse. Uue uurimuse kohaselt hindavad mehed sageli naiste huvi nende vastu üle. Ühes katses saadeti 199 naist ja meest viie erineva "partneriga" kiirkohtingule. Hiljem pidid nad üles kirjutama, kas nad tundsid partneri suhtes tõmmet ja kas nende hinnangul tundis partner nende vastu tõmmet. Mehed leidsid, et naised olid nende pärast arust ära, kuigi see oli kaugel tegelikkusest. Üks uurimus näitab, et naised tavalised alahindavad, samas kui mehed ülehindavad vastassugupoole huvi nende vastu.

4. Mehed on sagedamini truudusetud-tõsi

Küsides inimeselt otse tema truudusetuse kohta, ei pruugi ta alati tõtt rääkida. Enamik uurimusi aga järeldab, et meestel on kõrvalehüppeid sagedamini kui naistel. Ühes 2011. aastal tehtud ameerika uurimuses oli 23 protsenti küsitletud meestest ja 19 protsenti naistest olnud oma praegusele partnerile truudusetud. Üks 2001. aastal avalikustatud briti uurimus näitas sama tendentsi: 18,4 protsenti meestest ja 11,8 protsenti naistest olid oma partnerile viimase aasta jooksul truudust murdnud.

5. Mehed on virilamad-vale

Naised peavad taluma sünnitusvalusid ja seepärast on tekkinud arusaam, et naistel on kõrgem valulävi kui meestel. Teaduslikud katsed aga näitavad, et tegelikkuses ei pea see müüt paika.

Sageli öeldakse, et kui mehed peaksid sünnitama, ei saaks nad üldse lapsi, sest sünnitamine on meeste jaoks liiga valus. Aga see müüt ei pea vett, kui teadus selle järele proovib. Arvukad katsed on näidanud, et meestel on tähelepanuväärselt kõrgem valulävi kui naistel. Ühes 2013. aastal tehtud uurimuses tekitas Oras Alabas Inglismaa Leeds Metropolitan Universityst 124-le mõlemast soost katseisikule valu, vajutades neile nüri instrumendiga pöidla ja nimetissõrme vahel olevale lihale. Katse näitas, et naistel oli vaja suhteliselt nõrka vajutust, et nad tajuksid seda valulikuna. Katses osalenud mehed olid aga karastunumad ja ei kurtnud valu üle enne, kui vajutus muutus oluliselt tugevamaks. Sarnaseid katseid on tehtud valuga, mida tekitavad muu hulgas külm, kuumus ja elektrilöök. Enamikes katsetes on meestel oluliselt kõrgem valulävi kui naistel. Lisaks näitavad uurimustulemused kindlalt, et isegi kui mehed hakkavad valu tundma, suudavad nad seda palju paremini välja kannatada kui naised.

6. Tüdrukud on suhtlemises paremad-tõsi

Üks kaheaastaste laste peal tehtud katse näitab, et tüdrukute sõnavara on 20 protsenti suurem kui poistel. Samas vanuses on 10 protsenti rohkem tüdrukuid võimelised seadma sõnu kokku lihtsateks lauseteks. Uus uurimus viitab sellele, et geen FOXP2 on osa seletusest. Rottidel läbiviidud katsetest selgus, et geen on suhtlemisvõimes otsustava tähtsusega. Nelja-aastaste laste peal tehtud katsed näitavad, et tüdrukutel on FOXP2 ligikaudu 30 protsenti aktiivsem kui poistel. Lisaks on varasemad uuringud näidanud, et rääkides kasutavad mehed eranditult vasakut ajupoolkera, mis mängib keeles grammatilist rolli. Naised kasutavad aga ka paremat ajupoolkera, mis osaleb tähenduse lahtimõtestamises.

8. Meeste seksivägitükke aktsepteeritakse rohkem-tõsi

Naisi, kellel on üheöösuhteid, halvustatakse, kõlab klassikaline müüt ja see on tegelikult teaduslikult tõestatav. 3000 kaitseisikut hõlmanud ameerika uurimus näitas 2012. aastal, et naisi, kes võtavad vastu üheööseksi ettepaneku, peetakse vähemintelligentseks, psüühiliselt tasakaalutumaks ja "lõdvema püksikummi omanikuks" kui mehi, kes nõustuvad sarnase pakkumisega.

Lisaks näitas uuring, et naised, kes tõepoolest olid võtnud vastu juhusliku seksi pakkumise, tundsid, et ühiskond vaatas neile hiljem halvakspanuga, samas kui meestel sarnaseid hingepiinu ei olnud.

Ühiskond halvustab naisi, kes harrastavad juhuslikku seksi

2012. aastal tehtud uurimus näitab, et naiste puhul on sotsiaalselt vähem aktsepteeritav omada üheöösuhteid kui meeste puhul.

9.  Naised on ettevaatlikumad-tõsi

Mitmed teaduslikud katsed on kinnitanud, et mehed on vähem ettevaatlikud kui naised. Üks 2012. aastal tehtud katse näitas, et ühes arvutimängus, kus tuli õhupalli puhuda võimalikult palju õhku, lõpetasid naised palju varem kui mehed.

Iga kord, kui õhupall lõhki läks, reageeris naiste aju piirkond, mis kannab nime dorsolateraalne prefrontaalkoor tugeva aktiveerumisega, mis näitab, et naised mõtlesid palju rohkem tagajärgedele, kui nad olid vea teinud. Ka igapäevasemates olukordades on naised ettevaatlikumad. Robin Dunbar Inglismaa Oxfordi ülikoolist hoidis 2008. aastal silma peal kolledži ees olnud bussipeatusel ja täheldas, et naistudengid ilmusid bussipeatusesse keskmiselt minut aega varem kui nende meeskolleegid.

9. Naised poodlevad rohkem-vale

Iga mehe jaoks on õudusunenägu, kui nende kallim võtab ta endaga ostutiirule kaasa. Või kas on? Üks 2009. aastal Indias tehtud uurimus teeb sellele klassikalisele eelarvamusele lõpu. 2649 mehelt ja naiselt küsiti nende ostuharjumuste kohta. Ja kuigi naistele meeldis rohkem poodelda ja vaateaknaid vaadata, kulutasid tegelikult mehed sellele rohkem aega ja raha.

Ameerikas 2011. aastal läbi viidud uurimus näitab samuti, et aastatuhandevahetuse paiku üles kasvanud meeste põlvkond poodleb oluliselt rohkem kui varasemate põlvkondade mehed, kui nad olid uuringus osalenud meestega ühevanused.

10. Mehed oskavad paremini "külgboksi" parkida-tõsi

Enamik mehi leiab, et nad oskavad naistest paremini auto kiiresti ja turvaliselt teeserva parkida. Uurimused näitavad, et see võib olla tõsi.

Enamus mehi leiab, et nad oskavad naisest paremini külgboksi parkida. Nüüd on ka teaduslikult tõestatud, et enamusel neist on õigus. Saksamaa Ruhri ülikooli doktor Claudia Wolf tegi 2010. aastal katse, milles lasi 30 naisel ja 35 mehel Audi A6 roolis kahe teeserva pargitud auto vahele parkida. Katse näitas, et mehed sooritasid selle manöövri 40 sekundit ehk peaaegu 50 protsenti naistest kiiremini. Lisaks parkisid mehed Audi täpsemalt teiste pargitud autode ja tee äärekivide suhtes. Leidmaks seletust meeste paremale sooritusele otsustas teadlane katseisikute ruumilist mõtlemist uurida. Katseisikutel tuli etteantud kujundit mõttes vaadelda ja pöörata seda nii, et see mahtunuks etteantud vormi. Selle ülesandega said mehed naistest tunduvalt paremini hakkama, mis võib seega olla selgituseks sugude erinevale parkimisoskusele.

Claudia Wolfi uurimus näitas aga samuti, et naistel polnud oma parkimisoskustesse usku, mis võib iseenesest olla nende kehva parkimisoskuse põhjustajaks.