Täna ütles peaminister Andrus Ansip riigikogu ees, et Eesti võiks olla tunduvalt loovam ja enesekindlam globaalsel talentide „näppamise“ võistlusel, aga ka oma talentide rakendamisel.
Riigikogu tänasel istungil andis peaminister saadikutele
ülevaate valitsuse teadus- ja arendustegevuse poliitikast.
Ansipi sõnul moodustas mullu Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht SKP-st 2,19%. "Rahul saame olla, kui aastaks 2020 moodustab teadus- ja arendustegevuste kulutuste kogumaht vähemalt 3% SKPst," ütles Ansip.
Kuigi teadlaste ja inseneride rakendamine ettevõtlussektoris on viimasel seitsmel aastal mõõdukalt kasvanud, vajaksime peaministri hinnangul trendi hüppelist paranemist. Võrreldes 2007. aastaga on teadlaste ja inseneride arv kasvanud 2012. aasta lõpuks ligi 900 inimese võrra. Täistööajaga teadlasi ja insenere oli 2012. aastal 4582, kellest 1421 olid hõivatud erasektoris
Peaminister ütles ettekandes, et Eesti võiks olla tunduvalt loovam ja enesekindlam ka globaalsel talentide „näppamise“ võistlusel, aga ka oma talentide rakendamisel. Hiljuti avaldatud INSEAD`i globaalses talentide konkurentsivõime indeksis hinnati Eesti atraktiivsust 103 riigi seas 23. koha vääriliseks. Kuigi Eestit peetakse väheavatuks, nähakse meie eelisena hästi arenenud üldist elukeskkonda ning haritud inimvara.
Suurimat potentsiaali tasub Ansipi sõnul Eesti majanduse arendamiseks otsida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate horisontaalsest kasutuselevõtust, meditsiinitehnoloogiatest ning kohalike loodusressursside kasutamisest.
Eesti 5,89 miljardilisest Euroopa Liidu ühiseelarve osast plaanib valitsus suunata ligikaudu 600 miljonit eurot teadmismahuka ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majanduse hüvanguks. Sellest summast omakorda umbes 360 miljonit koos riigipoolse finantseeringuga teadus- ja arendustegevuse meetmetesse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti tugevuseks teadus- ja arendustegevuseks vajalike ressursside hea kättesaadavus, probleemiks aga teadus- ja arendustegevuse vähene majanduslik mõju.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.