Valitsus ei arutanud pikalt ja detailselt keskkonnatasude määrade tõstmisel ehitusmaavaradega seotud ettevõtjatega, tunnistas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
"Nad olid informeeritud, et valitsus sellise määruse annab, aga keskkonnatasude kontseptsiooni näol oli arutelu protsess käinud mitu aastat," põhjendas Pentus-Rosimannus täna valitsuse pressikonverentsil 12. oktoobri 2012 määruse jõustumiseni viinud valitsuse otsust, mille
riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusevastaseks.
Keskkonnaminister ei nõustunud väitega, et ettevõtjaid ei kaasatud üldse. Tema teatel on keskkonnatasude kontseptsiooni väljatöötamise juures olnud ettevõtete esindusi. Samas 2012. aasta sügisel, kui valitsus andis määrused hindade tõstmiseks, pikka kaasamist ei eelnenud.
Pentus-Rosimannuse sõnul olid kaevanduse osapooled erinevas seisus. "Näiteks põlevkivi osas oli rahandusministeeriumis pikk arutelu, kas eelistada tulumaksustamist royalty näol või minna keskkonnatasude tõusu teed. Sinna olid põlevkivisektori ettevõtted kaasatud," selgitas minister.
Justiitsminister Hanno Pevkur lisas keskkonnatasudega seotud riigikohtu otsuse kohta, et samuti pööras kohus suurt tähelepanu õiguspärase ootuse printsiibi kohta, mille järgi ei pea riik pelgama kindlas ajaraamis etteantud arvnäitajate andmist.
"Küll peab riik selgelt ütlema seda, kui mingid tasumäärad kehtestatakse, siis kas need tasumäärad on muutumatud või võib neid ka muuta," ütles Pevkur.
Riigikohtu otsuse järgi peab riik maksma vastavalt ettevõtete taotlustele tagasiulatuvalt üle esialgse määra küsitud tasusid, mida nõuti alates 1. aprillist 2013. Keskkonnaministeeriumi hinnangul ulatub tagastatav summa 4,8 miljoni euroni.
Seotud lood
Keskkonnaministeeriumis käib kibekiire töö keskkonnatasude ennaktempos tõstmiseks 2016. aastast alates. Kuna Eestis puudub riiklikult kinnitatud keskkonnatasude strateegia ning keegi ei tea keskkonnakahjude tegelikku suurust, meenutab ministeeriumi selline tegevus kättemaksuaktsiooni ettevõtjatele, kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum.
Alles äsja oli põhjust Äripäeva juhtkirjas tunnustada õiguskantsler Indrek Tederit, kes viis riigikohtusse apteekide asutamispiirangute vaidluse – ning riigikohus otsustas asutamispiirangud kaotada. Tänavu juunis andis õiguskantsler riigikohtusse taotluse läbi vaadata keskkonnatasude järsu tõstmise määrus – ning riigikohus kuulutas valitsuse määruse ebaseaduslikuks.
Loodan, et valitsus ei võta nn 1000euroste arvete seaduse tagasilükkamist kui kaotust, vaid kui kasulikku suunist, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Keemiatööstuse ja valitsuse koostöö ja usaldus keskkonnatasude määramisel sõltuvad valitsuse edasistest sammudest, ütles alaliidu tegevdirektor Hallar Meybaum.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.