Meeskonnatöö juhtimise rakendust pakkuva Weekdone'i kaasasutaja Jüri Kaljundi hinnangul peaks riik välisinvestorite meelitamiseks toetama rohkem eraalgatusi.
„Kes ikka reaalselt Eestis pole käinud, siinseid inimesi isiklikult ei tunne, see siinsesse firmasse ei investeeri,“ märkis Kaljundi ja lisas, et süstemaatiline töö välisinvestoritega on äärmiselt oluline. Hetkel, kui idufirmal on vajadus välisinvestori järele, on tema sõnul hilja Eestit tutvustama hakata.
Kaljundi rõhutas, et on tähtis, et riik toetaks nii raha kui muude võimalustega kõiki eraalgatusi, mis on suunatud välisinvestorite Eestisse tutvustusreisidele toomisega, sest sageli on just sellised informaalsed külastused on just need, mis panevad raha Eestisse paigutama.
Kaljundi meenutas, et hiljuti kulus Weekdone'il Prantsusmaa firmalt KIMA Ventures investeeringu saamiseks mitu kuud juristide tööd selleks, et seletada Eesti äriseadustiku erisusi ja põhimõtteid. Sellise ajakao vältimiseks soovitas Kaljundi riigil ette valmistada online-materjalid, mis oleksid kohe ja kiirelt kõigile kättesaadavad.
Skype'i endine juht
Sten Tamkivi pakkus välja kolm Eesti ettevõtluskeskkonda parandavat muudatust blogis Memokraat.
Seotud lood
Paar nädalat tagasi tuli mul mõelda paari uue ettevõtte struktuuri peale. Sealjuures otsustada või nõustada, millises riigis saab olema nende peakontor. Ja kas, peamiselt enda isiklikust patriootlikust huvist lähtuvalt õnnestuks kallutada need firmad registreeruma Eestis, kirjutab Skype'i endine juht Sten Tamkivi Memokraadis.
Suure osaga Sten Tamkivi soovidest ja hinnangutest saan nõustuda, eriti muidugi sellega, mis meie keskkonna positiivse poole kohta öeldud, kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi.
Plumbri kaasasutaja ja tegevjuht Priit Potter ütleb, et Eestis on hea ettevõtlusega alustada, kuid kui äri kasvab riigipiiridest välja, muutub tegutsemine keeruliseks.
Pipedrive'i kaasasutaja Urmas Purde märkis, et investorite siiameelitamiseks ei pruugi Eesti kui Skype'i sünnimaa tuntusest alati piisata.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.