Merko kasum langes 45%, kuid ületas ootusi

Tulemus ületas nii LHV Panga (1,7 miljonit eurot) kui ka Swedbanki (2,3 miljonit eurot) ootusi, ehkki börsifirma üldehitussektoril tuli IV kvartalis vastu võtta suur kahjum.

Ka neljanda kvartali 5,4 miljoni eurone brutokasum jäi eelmise aasta tulemile (7,3 miljonit eurot) alla. Kuid terve möödunud aasta lõikes tõusis arendus- ja ehitustegevuse brutokasum 2012. aasta 17,9 miljonit 22,7 miljoni euroni, mis kergitas ehituskontserni brutokasumi aastase marginaali 7,2%-lt 8,6%ni.

Börsifirma teatel mõjutasid kasumimarginaali tõusu peamiselt teedeehitusüksus ja kinnisvaravaldkond. Samas on marginaali negatiivselt mõjutanud üldehituse vähenenud kasumlikkus. Merko kvartaliaruandest võib välja lugeda, et üldehitussektoris teeniti viimases kvartalis koguni kahe miljoni eurone brutokahjum.

"Projektide vähesus ning järjest tihenev konkurentsiolukord ehitussektoris on suureks väljakutseks hoidmaks olemasolevat brutomarginaali taset uutel hangetel kõikides segmentides, kuid eriti üldehituses, kus konkurents ning hangetel osalevate ettevõtete arv on kõige kõrgem," märgitakse ettevõtte aruandes.

Teostamata ehituslepingute portfell püsis Merkol aga siiski hea, kasvas aastaga 189,9 miljonilt 213,7 miljoni euroni.

Kui neljanda kvartali kasumi osas ületati analüütikute ootusi, siis 64,9 miljoni eurone käive (9,1% vähem kui aasta tagasi) jäi prognoosidele alla. Swedbank ootas kvartalikäibeks 66,1 miljonit eurot ja LHV Pank 73,3 miljonit eurot.

Aasta lõikes kasvas Marko Ehituse müügitulu aga siiski 5,5% ning jõudis 262,7  miljoni euroni.

"Müügitulude kasv võrreldes eelmise aastaga on saavutatud peamiselt üldehituse, kinnisvaraarenduse ja teedeehituse segmendis olevate projektide arvelt, samas omakorda on oluliselt vähenenud müügitulud insenerehitussegmendis, seda peamiselt suuremahuliste Euroopa Liidu struktuurivahenditest finantseeritavate projektide lõpetamise ja mahtude vähenemise tõttu," märkis börsfirma.

"Meil on hea meel, et keerulises turuolukorras õnnestus meil tulemusi parandada ning kasumit kasvatada. Oma panuse on andnud ennetähtaegselt valminud insenerehituse objektid, aktiveerunud eratellijad ja korteriturg, samuti Lätis saadud uued ehituslepingud ja paranenud turupositsioon," ütles Merko Ehitus juht Andres Trink.

"Aasta kokkuvõttes valmistas pettumuse üldehitussegment, kus tugev surve marginaalidele toob kaasa suuremad riskid, mida meil kahjuks ei õnnestunud täielikult maandada ning mis realiseerusid eelkõige ühe töösoleva objekti puhul. Meie tütarfirmad rakendavad meetmeid, eesmärgiga vältida sarnaseid projektijuhtimise riske ja kahjumeid tulevikus," lisas ta.

Mullu müüs Merko 263 korterit kogumaksumusega 28,3 miljonit eurot (käibemaksuta), mis ületab aasta varasema tulemuse (235 korterit ja 25 miljonit eurot). Eelmise aasta lõpu seisuga oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 300 korterit, millest on valmis 36 ning ehituses 264 korterit.

Eelmisel aastal käivitas kontsern Baltimaades 409 korteri ehituse, mida on ligikaudu sada korterit enam kui eelmisel aastal.