Hulk riike, kes on allkirjastanud sarnased lepped - olgu need assotsiatsioonilepingud ELiga või partnerluslepped NATOga - jälgivad nüüd, kas need on ka väärt seda paberit, millele need kirja on pandud, kirjutab Financial Times, andes kiire ülevaate Ukrainaga sõlmitud lepingutest.

Viimastele viitas oma telefonivestluses Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ka USA president Barack Obama, süüdistades Venemaad nende lepingute rikkumises.

Esimene on 1994. a sõlmitud Budapesti memorandum, mis sõlmiti, kui Ukraina loovutas Nõukogude Liidu lagunemise järel oma tuumaarsenali. Memorandumi allkirjastanud riigid - USA, Venemaa, Suurbritannia ja Ukraina - kinnitasid kohustust hoiduda sõjalise jõu kasutamisest Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse vastu. Anti lubadus hoiduda relvade kasutamist Ukraina vastu muidu kui enesekaitseks või muul juhul vastavuses ÜRO Hartaga.

Täna ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et Venemaa on hartat juba rikkunud.

Ukrainal on 1997. a NATOga sõlmitud partnerluslepe, kus NATO liitlased deklareerivad toetust Ukraina suveräänsusele ja sõltumatusele ning territoriaalsele ühtsusele ning piiride puutumatuse printsiibile.

Lisaks 1975. a Helsingi lõppakt, mis reguleerib Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE, mille liikmed on nii Venemaa kui Ukraina. Ka seal lubavad allkirja andnud riigid respekteerida teiste liikmesriikide suveräänsust, kinnitavad piiride puutumatust ning lubavad hoiduda jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest.