• OMX Baltic0,42%270,43
  • OMX Riga1,22%881,56
  • OMX Tallinn0,43%1 737,63
  • OMX Vilnius0,11%1 041,82
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,02%8 072,94
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • OMX Baltic0,42%270,43
  • OMX Riga1,22%881,56
  • OMX Tallinn0,43%1 737,63
  • OMX Vilnius0,11%1 041,82
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,02%8 072,94
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • 25.03.14, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veebruaris kahekordistus tuuleenergia tootmine

Veebruaris oli elektritarbimine kaks protsenti väiksem kui aasta tagasi, samuti vähenes elektri tootmismaht. Samas kasvas märkimisväärselt elektri tootmine taastuvenergiaallikatest
Elering teatas, et veebruaris vähenes elektri eksport ja sellest tulenevalt vähenes ka elektritarbimine 2% ehk 723 gigavatt-tundi ning elektri tootmismaht 19 protsenti 864 gigavatt-tunnini. Eesti elektrisüsteemi ekspordiks kujunes veebruaris 141 gigavatt-tundi, mida on 57 protsenti vähem kui mullu samal ajal, teatas ettevõte.
Samas kasvas elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest 48 protsenti. Sealhulgas kahekordistus tuuleenergia toodang 49 gigavatt-tunnini ning biomassist ja biogaasist toodetud elektri kogus kerkis 22 protsenti. Tuuleenergia toodang suurenes eeskätt tänu soodsatele tuuleoludele – mõõtmistulemused ilmateenistuse Pakri ja Virtsu mõõtepunktides näitasid tuulekiiruse ligi 19-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aasta veebruariga.
Lätis vähenes elektri tootmine veebruaris aastases võrdluses seitse protsenti 489 gigavatt-tunnini. Toodangu kahanemise tingis väiksem vee juurdevool Daugava jõel, mistõttu langes hüdroelektrijaamade kogutoodang eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12 protsenti. Samuti tootsid enam kui kolmandiku võrra vähem elektrit Riia koostootmisjaamad. Elektribilansi puudujäägiks kujunes Lätis eelmisel kuul 138 gigavatt-tundi. Kodumaise toodanguga kaeti tarbimine 78 protsendi ulatuses. Puuduolev elektrienergia imporditi täies ulatuses Eesti elektrisüsteemist.
Leedu elektritoodang kahanes mullusega võrreldes 13 protsenti, moodustades kokku 237 gigavatt-tundi. Toodetud elektrist suudeti sisemaist tarbimist katta vaid 28 protsendi ulatuses ning elektribilansi füüsiliseks impordiks kujunes 614 gigavatt-tundi. Elektribilansi defitsiit kaeti 66 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu. Import kolmandatest riikidest moodustas kokku 34 protsenti.
Kolmes Balti riigis kokku vähenes tarbimine ühe protsendi võrra ja toodang 14 protsenti. Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk suurenes aastases võrdluses 69 protsenti 611 gigavatt-tunnini. Veebruarikuu defitsiit moodustas Baltikumi kogutarbimisest 28 protsenti.
Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 91 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule ligi 90 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 26 ja viis protsenti ning Leedus 85 ja 41 protsenti.
Põhjamaade elektritoodang pöördus veebruaris uuesti langusesse. Toodangu langus tulenes eeskätt vähesest hüdroenergia saadavusest kuu esimesel poolel. Samuti mõjutas tootmise kahanemist soojadest ilmastikutingimustest tingitud tarbimise vähenemine. Põhjamaade elektribilansi ülejäägiks kujunes veebruaris 1,3 teravatt-tundi, mida on ligi kolm korda enam kui mullu samal ajal.
Autor: 1321-aripaev

Seotud lood

Uudised
  • 26.03.14, 15:42
14 nippi, kuidas lüüa läbi toidu-joogi ekspordiga
Väldi poliitiliste eelistuste kommenteerimist ning "mina tean kõike" suhtumist, soovitavad välisturule pürgijaile edukad Eesti toidutööstused.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele