Kultuuriministri Urve Tiiduse igakuine põhipalk on tänavu kerkinud üle 20 protsendi võrreldes eelkäija Rein Langiga, kasvades 4420 euroni.
Kantsler Paavo Nõgene saab samuti üle 20 protsendi rohkem põhipalka kui mullu. Nõgese igakuine palk on tänavu 3978 eurot.
Juhtkonnast sai suurima palgakasvu kunstide asekantsleri ametikoht, mis on aastaga kasvanud 30,8 protsenti, 3400 euroni. Kui mullu töötas sellel positsioonil Ragnar Siil, siis käesoleval aastal Raul Oreškin.
Asekantslerite põhipalgad:
kunstid (Raul Oreškin) - 3400 eurot (+30,8 protsenti)õigus ja varahaldus (Marlen Piskunov) - 3400 eurot (+19,7 protsenti)kultuuriväärtused (Tarvi Sits) - 3200 eurot (+23,1 protsenti)kultuuriline mitmekesisus (Anne-Ly Reimaa) - 3000 eurot (+20 protsenti)sport (Tõnu Seil) - 3000 eurot (+20 protsenti)
Osakonnajuhtide põhipalgad:
finants (Kaie Koskaru-Nelk) - 3200 eurot (+18,5 protsenti)avalikud suhted (Ave Toots-Erelt) - 2100 eurot (+7,7 protsenti)välissuhted (Eiker Eller) - 2000 eurot (+2,6 protsenti)siseaudit (Merili Õismaa) - 1800 eurot (+5,9 protsenti)
Kaotatud on meediaosakonna juhataja ametikoht, mille eest maksti mullu Peeter Sookruusile 1742,34 eurot põhipalka.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi riigihangete vaidlustuskomisjoni juhi Taivo Kivistiku põhipalk kasvas 30 protsenti, 3900 euroni, ning komisjoniliikmete Angelika Timuski ja Ulvi Reimetsa tasud kerkisid 26,8 protsenti, 3380 euroni.
Peaministri töötasu tõusis sel aastal kolmandiku võrra, mis tähendab, et veidi üle kuu ametis olnud peaminister Taavi Rõivase põhipalk on suurem kui oli üheksa aastat riiki juhtinud Andrus Ansipil.
Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi ja tema asetäitja Egon Veermäe põhipalk jäid mullusega võrreldes muutumatuks, osakonnajuhtidel tõusis töötasu ligi kümnendiku võrra.
Tänavu aprillis kehtima hakanud seaduse järgi piisab, kui riigifirmad avaldavad juhatuse ja nõukogu liikmete töötasud kogusummana, inimeste kaupa palkasid välja ei pea tooma.
Cantilloni efekt kirjeldab hästi seda, kuidas praegused rahapoliitikad teevad rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks, suurendades selle kaudu ebavõrdsust.