Sõbralik firma panustab tervisele

Konkursi "Pere- ja töötajasõbralik ettevõte" esikohta jäid jagama tehnoloogiaettevõtted Nortal AS ja Ericsson Eesti AS. Kolmandaks jäi veterinaartoodete hulgimüügija Dimela AS, kes ühtlasi valiti ka töötajasõbralikumaks firmaks. Peresõbralikumaks ettevõtteks pärjati Ericsson.

Eile jagasid Eesti sõbralikumad ettevõtted Estonia talveaias autasustamisel näpunäiteid, mida teha, et töötajad ettevõtet kõrgelt hindaksid. Nende arvates tuleb juhtidel olla piisavalt vastutulelik ja olla töötaja suhtes paindlik. Samuti panustavad võitjaettevõtted rohkelt töötajate tervisele.

Vestlusringis osalesid Nortali personalijuht Jüri Saarma, Ericsson Eesti personalijuht Ülle Matt, Dimela tegevjuht Kadi Kulmann ja möödunud aasta konkursi võitja, Microsoft Eesti esindaja Tarmo Uba. Vestlusringi juhtis Äripäeva peatimetaja Meelis Mandel. 

Mida olete teinud, et töötajad teid niivõrd kõrgelt hindavad?

Kulmann: Mul on väga hea meel, et sellist konkurssi tehakse, kahju vaid, et nii vähe osalejaid on. Võiks ju palju rohkem olla. Mulle meeldis sotsiaalministri jutt, et kui inimene on õnnelik, siis on kõik hästi. Kui inimene on õnnelik, siis ta teeb ka oma tööd hästi. Eriti hästi teeb ta tööd veel siis, kui tal on hea tuju ka.

Arvan et juhid tähtsustavad ennast liiga üle, seepärast on ettevõtetes ka liiga palju pingeid. Töötajat teeb kindlasti õnnelikuks, kui neil on kindlustunne ja usaldus ning puudub hirm eksimise ees.

Tooge paar näidet mida te konkreetselt teinud olete, et olla töötajasõbralik ettevõte?

Kuimann: Näiteks panustame palju töötaja tervisele. Eestis on pahasti haigekassa hüvitistega. Paraku me elame ju sellises kliimas, kus tahes tahtmata jäädakse tõbiseks. Praegune riigi suhtumine haiguslehe võtjate kohta pole jätkusuutlik. Meie Dimelas pakume töötajatele näiteks puuvilju ja vitamiine, töökohas on inhalaator. Seda kõike selleks, et haigestumise korral kohe jaole saada. Lisaks korraldame töötajatele veel terviseteemalisi, näiteks toitumiskoolitusi.

Mitu päeva tohib teil olla ilma haigusleheta kodus?

Kulmann: Mitu päeva tohib? Kui inimene on näiteks kolm päeva haige, siis mis sa ikka teed. Midagi ei juhtu. Viime talle koju mett.

Ülle Matt, kuidas teil on lood?

Matt: Meie jaoks on peresõbralikuma ettevõtte tunnustus mitte ainult juhtidele, vaid peamiselt just töötajatele. Kõik, mida oleme selles valdkonnas viimase viie aasta jooksul suures mahus teinud, on õnnestunud tänu töötajate abiga. Meil tahetakse töötada, sest me püüame olla sõbralikud ja inimlikud. See on midagi, mida kiputakse igapäeva töömöllus ära unustama. Aga nõustun, eksimishirmu ei tohi olla, samuti toetame oma töötajaid. See on kõige aluseks. Seejärel tulevad alles motivatsioonipaketid, koolitused, kompensatsioonid.

On teil mõni asi ka selline, mis tuleb emafirmast või olete kõik ise saavutanud?

Matt: Oleme suur tehas ja peame kõikidele teistele tehastele eeskujuks olema. Kiputakse arvama, et globaalsel ettevõttel tuleb kõik emafirmalt, kuid see pole nii. Töötajate saavutuste ja ootuste juhtimine toimub siiski kohapeal. Näiteks Eestis oleme võtnud tervisliku toitumise ja eluviisi suuna, võib-olla Rootsis ei pööratagi sellele nii palju tähelepanu. Püüame aasta läbi pingutada selle nimel, et töötajatel oleks tervislik keskkond. Tihtipeale töötaja ise ei oskagi tähtsustada näiteks seda, et ta korralikult sööks. Meil on tööl oma söökla, nii et saame jälgida, mida inimesed söövad. Samuti on meil näiteks liikumiskampaania „Sinu sammud loevad“. Tööandjana võtame endale vastutuse, et töötajad oleksid terved.

Palku ka ikka tõstate sellega käsikäes?

Matt: Palgatõus käib ikka nii nagu see on ette nähtud. Kindlasti tekitab ja hoiab head atmosfääri see, et palgatõus sõltub töötulemustest. Kes tahab areneda, see saab ka oma pingutuste eest vastavalt tasustatud. Kõikidele võrdset ja ühtset palgatõusu pole.

Jüri Saarma ja Tarmo Uba, mida teie ettevõtted teevad, et töötajasõbralik olla?

Saarma: Kui olin pisike poiss, umbes kümneaastane, siis nägin telekast Gustav Ernesaksa intervjuud. Ma ei mäleta, mida talt täpselt küsiti, kuid Ernesaks vastas, et töötada on võimalik 50% mõistusega ja 50% südamega. Mina aga arvan, et peab olema nii 100% mõistusega ja 100% südamega. Oleme Nortalis sellise lähenemise ka võtnud. Töötajate rahuloluks on vaja kolme asja: huvitavat tööd, ühistegevusi ja isiklikke arenguvõimalusi.

Uba: Meie saame ideid inimestelt endilt. Konkreetsed asjad, näiteks motivatsioonipaketid ja soodustused ongi viiendad-kuuendad põhjused, mis ettevõttest töötajasõbraliku paiga teevad. Kõik algab suhtumisest.

Microsoftis oleme arvamusel, et saavutame oma edu läbi inimeste. On suur pluss, kui inimesed soovivad esmaspäeval tööle tulla, kui neil on hea tuju ja kui töökeskkond ei tekita neile lisastressi. Üritame neid kuulata ja kuulda võtta nii palju kui võimalik. Töötajate soovid ja kommentaarid ei jää kuskile arvutifaili seisma, vaid need lähevad igal aastal konkreetsele juhile, kes nendega aasta läbi ja püüab võimalikult palju töötajate muresid lahendada.

Kui ma küsiks teilt, kumb oli enne, kas ettevõtte kasum või töötajate eest hoolitsemine, siis te vastaksite kindlasti, et töötajate eest hoolitsemine. Mida te aga soovitate ettevõtetele, kel pole majanduslikult võimalik erinevaid lisasid töötajatele pakkuda? Kuidas te suhestaksite käivet-kasumit ja töötajate eest hoolitsemist?

Kulmann: Asi ju pole töötajate eest hoolitsemises. Võib-olla peaks vahet tegema motiveerimisel ja inspireerimisel. Kellelgi pidevalt järgi joostes ei saa motiveerida, kaks poolt peavad teineteisele poolele teele vastu tulema. Motiveerimine hõlmab kahte sõna: „kui“ ja „siis“. Neile sõnadele peaks järgnema küsimus, kuidas või miks. Inspireerimine loob aga inimeses tahte midagi saavutada.

Kui töötaja ja tööandja vahel on usaldus, siis lähevad minu arvates käima ka sellised asjad nagu loovus, inspiratsioon, intelligentsus. Sellistel juhtudel töötab nende aju ka täisvõimsusel, neil pole vaja ressursse raisata kartuse või stressi peale.

Uba: See on muna-kana olukord. Ma ei usu, et suhtumine „hakkan toredaks siis, kui kasum tuleb“ on võimalik. Kasum ei pruugigi tulla, eriti kui töötajad on tööl mossis näoga. Kõik on paksema rahakotiga tehtavam, aga töötajate jaoks mängib suuresti rolli hoopiski paindlikkus. Näiteks hinnatakse kodust töötamise lubamist, pandlikku tööaega ja –graafikut. Need ei nõua ju tegelikult olulisi rahalisi võimalusi.

Matt: See on tõesti muna-kana olukord. Ühelgi ettevõttel ei saa olla pikaajalist kasumikasvu, kui töötajad on õnnetud. Kasum saab sel juhul olla vaid lühiajaline. Kui tööandja ei toeta töötajat ja ei tule talle vastu, siis see muudab kindlasti töötajat õnnetuks. Õnnetu töötaja mõju võib esile tulla alles aastate pärast. Lõpuks viib see ju selleni, et töötajad hakkavad lahkuma.

Soovitus neile, kes alustavad täna nii-öelda nullist – kasvatage oma ettevõte töötajasõbralikuks! Rahakott võib olla nii paks kui ka õhuke, lõpuks loeb ikka rohkem juhtide suhtumine töötajatesse. Õnnelik töötaja panustab ka ettevõttesse rohkem.

Siiamaani olete kõik väga õigesti vastanud, vaatame, kas Saarma vastab samuti õigesti.

Saarma: Eks peab olema tasakaal. Raha taha ei saa tihti pugeda. Näiteks on Nortalis traditsioon, kus korraldame kord kuus kohtumisi Eesti juhtivate ettevõtjatega. Sel korral näiteks leppisime kokku, et kohtumine läheb maksma kuus eurot inimese pealt. Selle summaga saab hakkama küll.

Andke mõni soovitus teistele ettevõtetele. Oskate ehk välja tuua mõne investeeringu või käitumusliku muudatuse, mis on teie ettevõttele kasu toonud?

Matt: Meil on hea tulemuse andnud töötajate arenemine. See ei ole tulnud ainult väliskoolitustelt, vaid just ettevõtte siseselt motivatsioonipakettide ja karjäärivõimalustega. Ei pea üldsegi paks rahakott olema, loovus tuleb tööle panna, jagada õpetusi, korraldada loenguid. Tuleb seada konkreetsed eesmärgid ja organiseerida nende täitmine. Kindlasti on kasulik ka inimlik suhtumine. Näiteks kui inimene haigestub, siis mõelda põhjustele, miks haigestuti ja kas saab midagi paremaks teha.

Palju olete saanud haiguslehtede numbreid alla?

Matt: Peast ei oskagi öelda, aga umbes kaks-kolm protsenti. Meie suurusega ettevõtte kohta on see päris hea.

Saarma: Mina ei ole väga hea nõuandja. Mu ema on alati öelnud, et ükski asi pole kasutum kui hea nõu.

Te ei taha lihtsalt öelda jah, kõik ju kuulevad?

Saarma: Ah ei, vastupidi, kui kedagi huvitab Nortali tegevus, siis tulge külla, räägime ausalt ja avatult. Nii, et konkurente juures ei ole.

Üldiselt aga leian, et ettevõtte eduks ja töötajate rahuloluks on vaja panustada õigetesse kohtadesse.

Kulmann: Kindlasti peab olema kindel eesmärk, kuhu tahetakse mingil perioodil jõuda. Mina soovitan oma töötajatesse uskuda. Kui usute, et teil on suurepärased töötajad, siis tekib ka töökohas hea õhkkond.

Uba: Eks igaüks leiab enda jaoks sobivad nupud, mida vajutada. Minu lemmikasi töökeskkonna paremaks muutmise juures on näiteks lastetuba. Firmadele üldisemalt mõeldes aga leian, et oluline on kindlasti paindlik tööaeg. See, et saadakse töö aega ja kohta valida, annab palju juurde.

Võib-olla kõlab siit nüüd, et meie ettevõttes on töötajatel ainult üks suur vabadus. Vabaduse juures on väga tähtis ka vastutus. Mündil on alati kaks poolt. Oleme küll paindlikud, aga inimesed ka teavad, et neilt oodatakse piisavalt palju.

On teil veel kommentaare, mida soovite meiega jagada?

Kuimann: Ma pean tunnistama, et olen ettevõtjana väga õnnetu. Umbes aasta olen ajanud seda sama asja, mis on kõiki ära tüüdanud – 1000euroste maksete asja, mis nüüd vastu võeti. Dimelas meie usaldame üksteist. Täna oleme aga olukorras, kus riik meid ei usalda. Probleem pole selles, et ma ei võiks neid arveid esitada. Ma võtan seda väga isiklikult, usaldus on habras asi.

Öeldakse küll, et olukord pole muutunud, kuid tegelikult on ju kõik palju kehvemaks läinud. Meie naabrid sõdivad, oleme majanduslanguses. Ja siis võetakse vastu selline seadus. Kusagil mujal pole sellist asja, ainult Läti kasutab sama süsteemi. See on nii alandav. Olen sellesse nii palju panustanud. Riigi usaldamatus on alandav. Ma leian, et see seadus on viga.

14 aasta jooksul, mil seda konkurssi on korraldatud ei ole mina sellist avaldust laval kuulnud. Ma arvan, et see näitab nii paljugi. Aitäh teile kõigile!

***

TAUST

Konkurss "Pere- ja töötajasõbralik ettevõte" toimus sel aastal 14. korda. Mõõduvõtmist korraldavad sotsiaalministeerium, ajakiri Pere & Kodu ja ajaleht Äripäev.

Ettevõtteid hindasid nii tegevjuht ja/või personalijuht kui ka ettevõtte töötajad. Pingeridades on personali- või tegevjuhi hinnangu kaal 40%, töötajate hinnangute kaal aga 60%. Konkursil osalemine oli vabatahtlik. 

Milliste võtetega töötajad ja nende pered firmasse armuma panna ja mida arvavad teised TOPi jõudnud ettevõtted, loe pikemalt 26. mai Äripäeva ajakirjast Juhtimine.