Pärast suuri kahjumeid on investorid naasnud arenevatele turgudele – viimase kahe kuuga on sinna voolanud märkimisväärne kogus raha.
Arenevatele turgudele keskendunud fondid said aprillis ja mais kokku 13,2 miljardit dollarit uusi investeeringuid. See on suurim kahekuine investeeringute kasv pärast möödunud aasta veebruari ja märtsi ning tuleb pärast kümmet järjestikust raha väljavoolu kuud, kui investorite kahjumid ulatusid 30 protsendini. See on tekitamas aimduse, et halvemad ajad arenevatel turgudel on möödas ja investorite huvi on tagasi tulnud.
Eriti halvasti on viimasel poolel aastal läinud riikidel, mis kuuluvad Morgan Stanley nimetatud haprasse viisikusse ehk Brasiilial, Indoneesial, Lõuna-Aafrikal, Indial ja Türgil, mille valuutad on dollari ja euro vastu järske langusi teinud. Hapra viisiku hädadeks on olnud suur inflatsioon, nõrk majanduskasv, suur eelarve defitsiit ning mõnel juhul ka tihe seotus aeglustuva Hiina majandusega.
Probleem ulatub möödunud aastasse. Arenevate turgude probleemid said alguse eelmise aasta mais, kui endine Föderaalreservi juht Ben Bernanke teatas, et keskpank hakkab võlakirjade ostmise programmi mahtu vähendama.
Ameerika Ühendriigid on finantskriisi järel ostnud majanduse elavdamiseks triljonite dollarite eest valitsuse võlakirju ning viinud intressimäärad nulli lähedale. Investoreid on saatnud see tootlust otsima arenevatelt turgudelt ning seetõttu on aastate jooksul voolanud miljardeid dollareid Brasiiliasse, Hiinasse, Venemaale, Indiasse, Lõuna-Aafrikasse ja Türki. Viimastel aastatel on olnud need kapitalimagnetid kiireima majanduskasvuga piirkonnad maailmas. Pärast Bernanke teadaannet lahkus eelmisel aastal arenevatelt turgudel üle 100 miljardi dollari.
Vaatamata kapitaliraskustele on ühed parimad aktsiaturud maailmas sel aastal olnud just hapra viisiku turud. Näiteks India börs on tänavu tõusnud 19%, Indoneesia börs 17% ning Brasiilia börs kahe kuuga ligi 16%. Vene börs tõusis eelmisel kuul 14%, kuid alates veebruari keskpaigast, kui pinged Ukrainaga suurenesid, on see siiski 3% miinuses.
Investoreid huvitab eelkõige tootlus. Mai lõpus tõusis MSCI arenevate turgude indeks kõrgeima tasemeni pärast eelmise aasta oktoobrit. Aasta algusega võrreldes on indeks tõusnud 3,5%.
Lisaks aktsiatele on investorites tekitanud huvi ka arenevate riikide võlakirjad, mille hinnad aasta alguses langesid. Briti panga Barclaysi arenevate turgude dollarites arvestatud võlakirjade indeks on sel aastal 6% tõusnud.
1,4 miljardit dollarit haldava Income Partners Asset Managementi portfellihaldur Suvir Mukhi ütles Wall Street Journalile, et investorid otsivad tootlust ning nende fond on sel aastal ostnud juurde Hiina ja India valuutades emiteeritud võlakirju.
Investorite tootlusenõudlus on ka USA rämpsvõlakirjade hinnad kõrgele ajanud ning see on langetanud keskmise tootluse rekordmadala 5 protsendini.
46 miljardit dollarit haldava investeerimisfirma Brandywine Global Investment Managementi portfellihaldur Gary Herbert ütles, et USA rämpsvõlakirjade tootlus on äärmiselt moonutatud. “Võimalused arenevatel turgudel on seevastu väga atraktiivsed,” lisas ta.
USAs, Euroopas nõrgem majanduskasv. Paanikat on arenevatel turgudel vähendanud ka USA ja Euroopa oodatust nõrgem majanduskasv. See tähendab, et Ameerika ja euroala ei vähenda oma stiimulmeetmeid nii kiiresti, kui varem arvati. Praegu ostab USA keskpank igas kuus 45 miljardi dollari eest võlakirju. Alates detsembrist on see number vähenenud 40 miljardi dollari võrra.
Euroala majanduskasv oli esimeses kvartalis oodatust nõrgem ning kahanev inflatsioon võib Euroopa Keskpanka sundida langetama praegust baasintressi, mis püsib rekordmadalal 0,25 protsendil.
Lisaks arvab mõni analüütik, et Euroopa Keskpank võib kasutusele võtta sarnase rahatrükipoliitika, nagu USA keskpank ja Jaapani keskpank seda teinud on.
Halvim hetk möödas? Investeerimisfirma Aberdeen Asset Managementi fondijuht Hugh Young ütles Financial Timesile, et pärast eelmise aasta suuri kaotusi on investoritele halvim hetk arenevatel turgudel möödas.
Youngi sõnul säilitasid nad kriitilistel hetkedel külma närvi ning müümise asemel ostsid suurte ettevõtete aktsiaid hoopis juurde. Praegu on investeeringud juba kasumit tooma hakanud.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.