Advokaat kahtleb MTA lauskontrollis

"Maksuhaldur paistab praegusel juhul ise kõige rohkem teadvat, kas ja kuidas uus registreerimiskohustus maksupettuste toimepanemist vähendada aitab," sõnas Talur. "Selles mõttes on neil ilmselt õigus, et täiesti ebavajalikud on sellised reeglid, mida keegi ei täida ja mille täitmist tegelikkuses ei kontrollita, kuid küsimuses, kas räägitud üleüldine lauskontroll ettevõtjate juures on kõige paremini sihile viiv lahendus, olen ma veidi kahtleval seisukohal."

Talur selgitas, et töötajate registreerimine alatest 1.juuulist ei muutunud ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt on andmekogudes erinevad andmed, näiteks peavad edaspidi olema registreeritud need, kes vabatahtlikult tööd teevad. "Teadaolevalt olid maksuhalduri erinevad ametnikud veel mõned nädalad tagasi täiesti eri meelt mõningatele piiripealsete juhtumitele hinnangu andmisel, kas isik peab olema registreeritud või mitte, sealjuures seadsid asja tundvad maksuhalduri spetsialistid registreerimiskohustuse sõltuvusse sellest, kas ettevõtja on praktikantide võtmisel sõlminud kooliga mingisuguse lepingu, millega nad on omale võtnud kohustuse õpilastele praktikavõimalust pakkuda," sõnas Talur. "Selline tingimus või nõue muidugi ühestki õigusaktist ei tulene, mistõttu tekib kohe küsimus sedalaadi „rikkumiste“ üle kontrolli teostamise, hoiatamise, menetlusega ähvardamise ja karistamise õiguspärasusest ja enamgi veel – mõistlikkusest."

Ta lisas, et uue registri ellukutsumise idee maksuhalduri poolelt oli saada võimalus kontrollida eelkõige toitlustusasutustes ja ehitustel olevate inimeste põhjust seal viibida – et maksuhalduril oleks kohe käepärast võimalus kontrollida olemasoleva nimekirja vastu kohalolijaid – kes muidu väitsid, et nad ei tööta seal ja on niisama teenindajast/kokast sõbral külas ja kiirel ajal aitasid tellimusi võtta ja laudu koristada. "Ehk tõendamiskoormus on pandud ettevõtjale – kui tegevuskohas on registreerimata isikuid, siis MTA eeldabki, et tegemist võib olla ka rikkumistega maksude deklareerimisel ja maksmisel, ehk see aitab luua maksu määramiseks või deklaratsiooni parandamise survestamiseks vajalikku „põhjendatud kahtlust“, mille äranäitamine seni on osutunud keeruliseks või lihtsalt tülikaks," sõnas Talur.

Taluri sõnul mida suurem ja ebaselgem halduskoormus ettevõtjale panna, seda suurem on ka tõenäosus, et selle vastu eksitakse ning tekib mugav nn menetluslik segadus, mida on maksuhalduri ametnikel hea enda huvides ära kasutada – kas maksu määramisel või ettevõtja „pehmel“ mõjutamisel deklareeritud andmete parandamiseks.