Rahaliselt sain kahju, mitte kasu

Viimasel Järvevana aktsionäride koosolekul küsisime Toomas Annuse käest mõned küsimused. Eile ja täna ei ole ettevõtja Toomas Annus olnud telefonitsi kättesaadav.

Ka teda esindanud vandeadvokaat Leon Glikman märkis napilt: “Nagu Te teate, saan kommenteerida vaid kliendi loal. Börsiettevõttest klient on seni pidanud   piisavaks teavitust börsikanalite kaudu ega ole andnud mulle volitust kommentaare jagada. Küsin üle ja juhul, kui midagi muutub, annan teada.“

Küsimustele vastab 11. juunil peale Järvevana aktsionäride koosolekut Toomas Annus:

Vaatasin maadevahetusega seotud krunte ja väga paljudele on ehitatud peale korterelamud. Kui hästi see rahaliselt ära tasunud on?Rahaliselt on sellest kahju, mitte kasu.

Ja kuidas see kahju välja näeb?Kroonides või eurodes. Kinnistuid ostsime juba 2000ndate algul, osadele kehtestas riik looduskaitselised kasutuspiirangud. Teatud kinnistud saime vahetada mitte-looduskaitseliste kinnistute vastu, ent meil on tänaseni looduskaitsealuseid kinnistuid, mille osas ei ole maadevahetust toimunud ega millele riik ei ole omapoolset alternatiivi pakkunud. Seega on see ju kahju – meil on raha kinnistute all kinni, ent sinna ei saa midagi ehitada ega ka kellelegi peale riigi müüa või vahetada.

Kuid kortereid nendes kortermajades müüdi ometigi väga korraliku ruutmeetrihinnaga.Kuid mis see siia puutub? Kui ostate näiteks 100 maad, siis te peate need kõik kokku liitma, ka need, kuhu lubati ehitada ja kuhu ei lubatud – kahju ja kasu on ju summa.

Kuid väga paljudele on ju ehitatud.Ei ole. Saatke mulle see tabel ja ma näitan Teile, kus te olete eksinud. Seal on neid looduskaitse kinnistuid kuskil 100 tükki, kui palju teil neid on?

Ma arvan, et see kahju suurus on päris suur. Ma ei oska täpselt öelda, mul on see tööl olemas.

Ega see korteri kasu või kahju on veel eraldi asi. Üks asi on see, kui sa müüd kellelegi maad, teine asi on see, kui sa müüd korterit, seal on vahel ka veel ehituskulu. Ega iga korteri müük pole toimunud ka kasumiga.

Tagantjärele täna vaadates – kas te teeksite midagi teisiti maadevahetuse osas?Ei teeks. Mida ma teisiti peaksin tegema?

No kas paremini või siis jätaks midagi tegemata?No asju ei näe ju ette, see täna jätkub ju. Inimene ostab maa ja maa võetakse loodukaitse alla, see toimub ju ka täna nii edasi – mida see inimene Teie arvates tegema peaks? Meil on suurem firma, aga kui mõnel inimesel see ongi ainuke vara, mida ta siis edasi teeb? Läheb pankrotti või? Minu arvates on õiglane see, kui riik kompenseerib.

Proovige mõelda endast lähtuvalt – te ostate kinnistu, kuhu soovite ehitada näiteks oma kodu, ent riik võtab selle looduskaitse alla ning te ei tohi sinna oma kodu ehitada. Kuidas te käituksite? Kas teie ei ootaks riigi poolt olukorra lahendamist?

Ajakirjanikuna ei saa ma seda väga isiklikult võtta.Miks mitte, ei no, inimesena siis.

Ma otsustaksin seda siis vastavalt seadustele ja vastavalt olukorrale, ei oska kommenteerida.Ostate maa, riik võtab selle looduskaitse alla, oleks ju õiglane, et riik selle kompenseerib?

Tegemist on piiranguga. Pole mingit vahet, kas Teie maale ehitatakse raudtee või kehtestatakse mõni muu kasutuspiirang.