Riigile on laekunud 6 miljardit eurot

2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega planeeritud tulusid 8,02 miljardit eurot ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit eurot.

Tulusid laekus eelarvesse oktoobri lõpuks koos ettemaksudega 6,31 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 5,49 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,84 miljardit eurot. Kogutud maksutulud moodustavad 82,9 protsenti ning mittemaksulised tulud 60,6 protsenti aastaks kavandatust. Eelmisel aastal laekus kümne kuuga aastaks kavandatud maksutuludest 79,8 protsenti ja mittemaksulistest tuludest 89,2 protsenti.

Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on kümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,85 miljardit eurot ehk 82,5 protsenti aastaks planeeritust, käibemaksu 1,40 miljardit eurot ehk 83,7 protsenti aastaks kavandatust ning toetusi 0,50 miljardit eurot ehk 55,3 protsenti eelarvest.

Vaatamata maksutulude kasvule koguti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tulusid eelarvesse 43,7 miljonit eurot ehk 0,7 protsenti vähem, kuna mittemaksulised tulud vähenesid. Maksutulude laekumine kasvas 7,7 protsenti ehk 390 miljoni euro võrra ning mittemaksulised tulud vähenesid 33,8 protsenti ehk 431 miljoni euro võrra.

Mittemaksuliste tulude vähenemine tuleneb peamiselt saadud toetuste vähenemisest, kuna Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi (2007–2013) toetused hakkavad lõppema ja uue perioodi (2014–2020) vahendite kasutamine on alles algusjärgus. Maksutuludest on aastaga enim kasvanud sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, vastavalt 132,3 miljonit eurot ja 100,3 miljonit eurot.

Kulud väiksemad

Kulusid tehti kümne kuuga 6,21 miljardi euro ulatuses ehk 75,9 protsenti aastaks plaanitust. Sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 6,23 miljardit eurot, mis moodustas 80,0 protsenti aastaks kavandatust. Oktoobris tehti väljamakseid 635 miljonit eurot, mis on 7,8 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 1,022 miljardit eurot ehk 76,6 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil oli tegevuskuludeks kasutatud 77,5 protsenti eelarves kavandatust. Selle aasta kümne kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 94 miljonit eurot ehk 10,1 protsenti.

Kasvu taga on eelkõige osa antud toetuste ümberklassifitseerimine majandamiskuludeks ning osaliselt ka tööjõukulude suurenemine. Personalikulude väljamakseid tehti kümne kuuga 545 miljonit eurot, mida on 7,2 protsenti enam eelmise aasta võrreldava perioodiga ning majandamiskulusid 473 miljonit eurot ehk 10 protsenti enam kui aasta varem samal perioodil.

ELi raha puudumine vähendas investeeringuid

Investeeringuteks suunati oktoobri lõpuks 363 miljonit eurot ehk 53 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Aasta varasemalt oli investeeringuteks kasutatud 518 miljonit eurot ehk 83 protsenti planeeritud eelarvest. Tänavune tagasihoidlikum investeeringute eelarve ning selle täitmine tuleneb Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise eelmise perioodi lõppemisest.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti oktoobri lõpuks välja 436 miljonit eurot ehk 48,5 protsenti aasta eelarvest. Seda on 166 miljonit eurot vähem võrreldes aastatagusega. Eelmise programmiperioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli oktoobri lõpuks projekte heaks kiidetud 99,1 protsenti ja väljamakseid tehtud 92,5 protsenti.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 1,55 miljardit eurot. Oktoobris vähenes likviidsete varade maht 60 miljoni euro võrra, võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 135 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti suurem. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest, kuna eelarveülejääk suurenes.

Septembris kahanes valitsussektori eelarve ülejääk eelkõige kohalike omavalitsuste arvel ning kuu lõpus oli valitsussektori eelarve ülejääk 40 miljonit eurot ehk 0,21 protsenti prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aasta varem samal ajal oli eelarve 84,6 miljoni euro ehk 0,46 protsendiga SKPst puudujäägis. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb nii keskvalitsuse väiksemast puudujäägist kui ka kohalike omavalitsuste suuremast ülejäägist sellel aastal.