Starmani asutaja nõuab Läti riigilt 51 miljonit

„Loomulikult on riigi vastu minek ekstreemne, ehk üks viimastest võimalikest meetmetest proovida õigus jalule seada,“ ütles Indrek Kuivallik. 

Äripäev kirjutas mullu mais, et Starmani ühe asutaja Indrek Kuivalliku suurosalusega ettevõte Winergy, kellele kuulub Läti suurim tuulepark, läks oma laenuandja Norvik Bankaga pöördumatult tülli – ettevõte süüdistab panka katses Winergy kaaperdada, pank ettevõtet aga raha kantimises.

Kaks aastat kestnud konflikt on nüüdseks läinud niikaugele, et Kuivallik andis Läti riigi kohtusse ja nõuab riigilt kompensatsiooni vähemalt 51 miljonit eurot. Nimelt kehtib Eesti ja Läti vahel 1996. aastast investeeringute kaitse leping, mida pole Läti Kuivalliku sõnul Winergy puhul täitnud. Välisministeeriumi teatel on Kuivallik esimene Eesti ettevõtja, kes on oma investeeringute kaitseks ja kompensatsiooniks Läti riigi kohtusse kaevanud.

Investeeringute kaitse lepingu üldine põhimõte on, et riik peab tagama, et sarnastes olukordades ettevõtteid käsitletakse sarnaselt. Winergy enamusosanikust ettevõtte Wind One juhatuse esimehe Henri Treude sõnul on Läti nende puhul käitunud erandlikult – valitsusaparaat ja selle ametnikud on oligarhide mõjuvõimu abil neid ründama asunud. Kuna rünnaku tulemusena on investeeringu väärtust oluliselt kahjustatud, nõuab ettevõtte lõplik kasusaaja Indrek Kuivallik Lätilt kahju korvamist.

Oht kaotada kõik

„Tõenäosus, et kaotame investeeringu täielikult, on tänaseks üpris suur ja kasvab iga päevaga, mil riik ei suuda ametnikke kontrollida,“ ütles Treude. Ta rääkis, et pärast kohtusse pöördumist läks lõpuks käima poolteist aastat paigal seisnud uurimistegevus. Näiteks korraldati läbiotsimine nii Winergy kontoris kui ka võtmetöötajate kodudes. Läbiotsimise käigus võeti Treude sõnul kaasa kõik arvutid, mis muutis ettevõtte tegevuse veel keerulisemaks. „Aru on saadud, et senine asendustegevus võib kohtus mõjuda kahjulikult ja proovitakse kiiresti korda majja luua,“ ütles Treude.

Treude sõnul on Läti riik nii oma valikulise tegevuse kui ka tegevusetusega toetanud Norvik Banka vaenulikku reiderluskatset Kuivalliku investeeringu kallal. „Kaasus võiks juhtida Läti poliitikute tähelepanu sellele, et vähendada oligarhide ebaseaduslike meetoditega saavutatud mõjuvõimu riigiaparaadis ja tuua rohkem usaldusväärsust ja läbipaistvust kogu süsteemi,“ rääkis Treude. Tema sõnul sõltub sellest väikeriikide investeerimiskeskkond.

„Nagu näha, siis projektide puhul, mille suurus äratab kohalike oligarhide tähelepanu, ei ole Läti Vabariiki investeerimisel mingit kindlust, et sinult vara ja selle valitsemisõigust väevõimuga ära ei võeta,“ ütles Treude. Tema sõnul valitsevad Läti panganduses ja majanduses kohati Venemaalt pärit inimesed ja kapital koos sealsete bütsantslike meetoditega. „Piltlikult öeldes käivad seal ärivaidlused umbes nii, et sina esitad oma argumente, ka õiguslikke, kuid teine pool ässitab koerad kallale,“ ütles Treude.

Lätlased kidakeelsed

Läti riigikantselei direktor Elita Dreimane ütles, et praegu on riigikantseleil liiga vara oma seisukoha ja kaitsekõne esitamiseks. Praegu valitakse alles kohtumenetluse vahekohtunikke. Dreimane lisas, et ettevõtjad on varemgi Lätit kohtusse kaevanud. Teema tundlikkuse tõttu ta neist juhtumitest täpsemalt rääkida ei tahtnud.

Norvik Banka tegevdirektor Oliver Bramwell ütles, et Indrek Kuivalliku nõutav kompensatsioon on liigagi suur. „Meil pole õrna aimugi, kuidas ta suutis oma vara väärtuse hinnata 51 miljoni euroni, kui ta on ise Winergysse investeerinud vaid 2566 eurot,“ märkis ta. Ülejäänu tuulikupargi väärtusest on Bramwelli sõnul tegelikult vaid Norvik Banka väljastatud laen. Bramwell lisas, et sama on kinnitanud ka audiitorfirma SIA Deloitte Latvia, kes uuris Winergy rahavoogusid. „Usume, et Kuivalliku kohtusse pöördumine on vaid suhtekorraldusmanööver ja midagi sisulist selle taga ei ole,“ ütles ta.