Õlletootja: riik saeb oksa, millel istub

„Mõnda aega tagasi oli mul vestlus poliitikuga, kes ütles otse välja, et kui ta vaatab meie kasumit, siis läheb meil hästi. Järelikult on riigil kõvasti ruumi, et aktsiisi tõsta, et kasum kaoks. See iseloomustab riigi suhtumist. Riigil ei ole hea meel ettevõtete üle, vaid üritab keskkonda võimalikult halvaks teha,“ tõdes Noop. „See on sõna otseses mõttes ajuvaba mõtlemine. Lühinägelik. Saetakse oksa, millel ise istutakse. Varsti olemegi kõrgeimate maksudega riik ja ei olegi enam kusagilt midagi võtta.“

Aeg, kus ettevõte asjad kokku pakib, ei pruugigi väga kaugel olla. „Selleks peaksid tulud kukkuma 30 protsenti, praegu kukuvad need aastas laias laastus 5 protsenti. Praeguste trendide jätkudes lõpetame tegutsemise kuue aasta pärast,“ ennustas Noop mõru tulevikku. Ta kinnitas, et kuna ka Lätis on kolme suure tootja asemele jäänud vaid üks, ei ole suurtootja kadumine võimatu ka Eestis.

„Riik tõstab igal aastal hüppeliselt aktsiise, järgmisest aastast oleme Euroopa Liidus õlleaktsiisilt kuuendal kohal. Kui võrdleme ennast naaberriikidega, siis meie konkurentsivõime väheneb,“ rääkis Noop, nentides, et nende turg väheneb järjest, ka järgmisel aastal. „Riik vähendab teadlikult turgu, kus oleme.“

Kriisid lõid valusalt

Kriis Ukrainas ja Venemaal on ettevõttele tagasilööke andnud, sest neis riikides oli firma edukas. „Eksport sinna on peaaegu hääbunud,“ ütles Noop ja lisas, et vastupidamiseks on siiski parim lahendus ekspordi suurendamine. „Suund on kogu Euroopa, me isegi ei tee riikidel vahet.“ Mahuinvesteeringuid A. Le Coq tuleval aastal ei tee. Uusi tooteid peab aga turule tooma. „Seda sunnib konkurents. Teist teed ei ole. Reeglina on uued tooted ka parema marginaaliga,“ ütles Noop.

„Asi, millest poliitikud ei räägi või ei taha rääkida, on see, et riigil on raha täpselt nii palju, kui on seda ettevõtetel,“ lausus Noop, kes ei ole ühegi erakonna valimisprogrammis näinud, mismoodi kavatseb riik ettevõtjate seljatagust tugevdada. „Kuidas kavatsetakse tõsta ettevõtete konkurentsivõimet? Praegu langetab riik seda kogu aeg kõikvõimalike maksudega. See, et tulumaks alaneb ühe protsendipunkti võrra, ei ole suur samm.“

Edukamad naabrid

Noop tõi näiteks Läti ja Leedu, kus tulumaksumäärad on palju madalamad, kuigi peavad selle kasumilt kohe ära maksma. „Aga laiska raha ei olegi mõtet pikalt akumuleerida. Isegi Soome langetab uuest aastast senise 26protsendilise tulumaksu 20 protsendile. Seega pole meil ka nende ees mingit eelist. Tööjõumaksude poolest on meie olukord ka kesine,“ rääkis Noop. „Kuidas saame konkureerida ka siis, kui Leedu toetab pooles ulatuses ettevõtteid, et nad saaksid uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta? Nad sõidavad varsti eest ära, võib-olla juba ongi seda teinud.“

Kui riik ei tee ettevõtjate elu lihtsustavaid muudatusi, siis hakkavad firmad investeeringuid naaberriikidesse ümber kolima, usub Noop. „Viimane aeg on sellele mõelda.“