Riik tahab vähem aru anda

Rahandusminister on alla kirjutanud riigikontrolli algatatud seaduseelnõule, mis vabastab majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustusest enamiku riigiraamatupidamiskohustuslasi, näiteks ministeeriumid, riigikantselei, riigi­kogu, president, õiguskantsler ja riigi­kohus. Pärast seadusmuudatust koondub nende majandusteave riigi majandusaasta koondaruandesse.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Gaili Parts selgitas, et muudatus tuleneb vajadusest lihtsustada aruandlust, kuna riigikontrolli hinnangul puudub eraldi esitatud aruannetel tarbija, küll on need aga olemas riigi majandusaasta koondaruandel.

Seega tähendab muudatus ministeeriumi hinnangul loobumist väikese tarbijaskonnaga aruannetest, kuid mitte seda, et andmete kättesaadavus väheneks. “Seni avaldatud andmete maht on endiselt kättesaadav,” kinnitas Parts.

Ministeerium lubab rohkem detailsust

Raamatupidamisfirma Vesiir OÜ juhatuse liige Enno ­Lepvalts hindab seaduse muutmise juures positiivseks seda, et riigiraamatupidamiskohustuslaste aruandlusmaht väheneb, kuid negatiivne on tema meelest see, et nende majandustegevus muutub suletumaks. “Avatud riigile see kaasa ei aita, aga mõttetut aruandlust ei ole vaja koostada,” lisas ta.

Kuigi Lepvaltsi sõnul on praegugi küsimus, kuidas majandusaasta aruandest huvitatu sellega tutvuda saab, muudab koondaruanne riigiasutuste tegevuse veelgi läbipaistmatumaks.

Teisedki Äripäevaga kõnelnud asjatundjad märkisid, et kuigi andmebaasidega saab ka muudatuse järel tutvuda, ei ole see niivõrd lihtne ja selge, kui eraldi aruannete uurimine. Samuti võib juhtuda, et koondaruanne sisaldab vähem detaile kui senised majandusaasta aruanded ja eriti nende lisad.

Parts sõnas, et riigiametite majanduslik läbipaistvus eelnõu kehtima hakkamisega ei muutu. “Saldoandmike infosüsteemist saab teavet palju detailsemalt, kui see oli avaldatud majandusaasta aruannetes, mitte vastupidi,” lisas ta. Lisaks on selle infosüsteemi andmetel auditeerimisnõue.

Äripäevaga kõnelnud audiitori hinnangul võib koondaruanne vähendada võimalust ministeeriumide andmeid omavahel võrrelda. Rahandusministeeriumi hinnangul pole see probleem. Parts sõnas, et üldsüsteemi kantud andmeid saab endiselt võrrelda ning et jooksvate andmete alusel saab seda teha ka sagedamini kui kord aastas, mida võimaldas majandusaasta aruanne.

Ka rahaline sääst.

Rahandusministeeriumi sõnul aitaks muudatus hoida kokku aega ja raha – 340 tööpäeva ja umbes 50 000 eurot aastas. Need numbrid arvestavad seni aruannete kokkupanekule ja kontrollimisele kulunud aega ja töötajate keskmist tasu.

Muutusega ei ole kavas töötajate arvu kärpida, vaid pigem väheneb nende tehniline töö ning inimesed saavad enam keskenduda sisulisele tööle, näiteks analüüsile.

Kuigi riigiraamatupidamiskohustuslaste hulka kuulub ka riigikontroll, jätab eelnõu nemad muudatusest välja, sest riigikontroll vastutab kõigi teiste kontrollimise eest. Riigikontroll peab endiselt koostama majandusaasta aruande, millesse kuuluvat raamatupidamise aastaaruannet auditeerib riigikogu nimetatud audiitor.

Enno Lepvalts peab riigiasutuste aruandluse korrastamist vajalikuks, kuid tõdeb, et samal ajal on ettevõtjate maksuaruandlus muudetud keerukamaks. Näiteks on Lepvaltsi meelest ettevõtluses palju arusaamatut statistikaaruandlust ning mõistlik pole ka viimase aja maksuaruandluse koormuse tõus.

Eelnõu on läbinud esimese kooskõlastusringi ning esitati jaanuari alguses justiitsministeeriumile. Rahandusministeeriumi soov on jõustada seadus hiljemalt tänavu 1. juulil ja et see kehtiks ka 2014. aasta aruandlusele.

Kui jõustumine jääb hilisemasse aega, võib eelnõu rakendamine ühe aasta võrra lükkuda.

Autor: Merle Must