Innovaatilisus on vedanud Eesti kõrgliigasse, aga tootlikkuses jääme alla nii Lätile kui ka Leedule.

- EASi juht Hanno Tomberg tõdes, et tootlikkus ei ole kasvanud oodatud tempos.
- Foto: Eiko Kink
Esimest korda pääses Eesti innovatsioonipõhiste riikide sekka ehk kõrgeimasse liigasse, nagu rõhutas EASi arendusüksuse juht Tanel Rebane. Tootlikkuse poolest on Eesti aga 60 riigi seas alles 52. kohal, Läti ja Leedu on meist ette rühkinud, kuigi varem oli vastupidi. Tootlikkust saaks Rebase hinnangul kasvatada välisinvesteeringutega.
Äsja avaldatud rahvusvahelise konkurentsivõime uuringus asetus Eesti 144 riigi võrdluses 29. kohale, aga oleme aasta varasemaga võrreldes rahvusvahelises kaubanduses kukkunud 13 kohta, mis näitab Rebase sõnul, et eksport on viimased paar aastat paigal tammunud.
“Eksport on olnud miinuses või nulli lähedal,” ütles Rebane ja lisas, et riik on seni väga ambitsioonikaid plaane teinud. “Eksport peaks 2020. aastaks kahekordistuma, mis tähendaks järgnevatel aastatel 10protsendilist kasvu, mida on keeruline saavutada.”
Uuring näitas veel, et Eesti valitsemiskulud on jätkuvalt liiga kõrged ehk 42 protsenti SKPst, ideaalis peaksid need jääma 30–35 protsendi juurde. Lõunanaabritel lätlastel moodustab riigiaparaadi ülevalhoidmine SKPst 36 ja Leedul 34,5 protsenti. Soomes on see protsent aga 58. “See on üks põhjus, miks Soome majandus kiiresti ei taastu. Vähene erasektori osakaal ja suure riigiaparaadi ülevalpidamine tekitab lisaraskusi,” ütles EASi juht Hanno Tomberg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!